Loeng

Neljapäeval, 24. septembril kell 12.15-13.45 toimub Avituses, Kadaka tee 141, imetamise loeng!

Oodatud on kõik, kellele see teema huvi pakub, toimub ka küsimuste-vastuste ring!

Kohtumiseni Avituses!

Nele

Rinnapiima koostise muutused

Üheks peamiseks eeliseks kunstsegude ees on rinnapiima imeline võime muutuda vastavalt lapse vajadustele. Ükskõik kui täpselt kunstsegusid ka ei doseeritaks, seda nippi neisse programmeerida ei õnnestu.

Niisiis. Rinnapiima koostis ei ole alati ühesugune.

Esimestel päevadel pärast sünnitust toodetakse kolostrumit (ternespiima), mis on paksem ja kollakam kui küps rinnapiim või ka läbipaistev. Mõne päeva pärast muutub piim vedelamaks ja sinakamaks. Piima tekib rohkem, seda nimetatakse üleminekupiimaks. Rinnad on täis ja rasked. Öeldakse, et piim tuleb rinda.

Rinnapiima koostis sõltub ka rinnaga toitmise staadiumist (kas alg- või lõppstaadium). Eelpiim, mis eritub toidukorra alguses, on vesine ning sinaka värvusega. Järelpiim täidab rinna toidukorra lõpus ning on valkjas-kollaka värvusega. Rasvarikas järelpiim on peamiseks energiaallikaks. Eelpiim ei lähe järsult ülejärelpiimaks. Rasvasisalduse tase rinnapiimas suureneb aegamööda, vastavalt toidukorra pikkusele. Seega on tähtis, et imikut ei võetaks rinnalt liiga ruttu ära. Laps reguleerib ise oma toiduvajadust ning peab saama rasvarikast järelpiima küllaldaselt.

Eelpiima toodetakse suuremas koguses ning selles leidub palju valku, laktoosi ning teisi toitaineid. Kui laps saab palju eelpiima, rahuldab see tema veevajaduse. Kuuenda elukuuni ei vaja laps seega lisaks joogiks vett, talle piisab rinnapiimas leiduvast veest isegi kuuma ilmaga. Kui imikule anda lisajooki, sööb ta vähem rinnapiima. Oluline on, et imik saaks piisavalt eel- ja järelpiima, et kindlustada talle vajalik toitainete ja vedeliku vajadus.

Mõnikord emad muretsevad, et nende piim on liiga lahja. Rinnapiim ei ole kunagi liiga lahja, seda ei saa ja ei tohi võrrelda teiste imetajate piimaga.

Ka energeetiliselt vastab rinnapiim just sel hetkel rinda imeva lapse vajadustele, muutudes nii koostiselt kui konsistentsilt. Palava ilmaga toodavad rinnad lapsele rohkem janukustutajat, haigusega suureneb erinevate tervenemist toetavate toitainete hulk. 

Natuke ka ternespiimast ehk kolostrumist.

* kolostrum on vastsündinu ideaalne toit, sest ta sisaldab palju energiat väheses vedelikukoguses

* kolostrum sisaldab rohkem immuunoglobuliine, antikehasid ning nakkusvastaseid valke – ta on valgurikkam kui küps piim

* kolostrumis on rohkem valgeliblesid kui küpses piimas. Nakkusvastased valgud ja leukötsüüdid on kui esimene vaktsinatsioon ja kaitsevad last ohtlike infektsioonide eest

* kolostrumil on pisut lahtistav toime, mis aitab lapsel soolestikku puhastada mekooniumist (mustjas esmasroe). Sellega eemaldatakse soolestikust bilirubiin ning hoitakse ära kollasuse teke

* kolostrum, nagu ka küps rinnapiim, sisaldab kasvufaktoreid, mis aitavad vastsündinu ebaküpsel soolestikul areneda

* kolostrum sisaldab enam vitamiine kui küps piim, eriti A-vitamiini, mis vähendab võimalike nakkushaiguste raskusastet

* kolostrumis on kõrgem K-vitamiini tase kui küpses piimas, kus järelpiimas sisaldub K-vitamiini rohkem kui eelpiimas.

On väga tähtis, et imik saaks esimestel söögikordadel vaid ternespiima, mis on ema rindades olemas, kui laps sünnib. Kolostrum on kõik, mida enamik vastsündinutest vajavad, kuni küps piim tekib. Lapsele ei tohiks enne rinnaga toitmist anda mingisugust vedelikku ega  toitu, kui selleks pole meditsiinilist näidustust.

(kasutatud on SIET imetmisnõustamise baaskoolitusmaterjale)

Rinnapiima koostis

Kõik piimad sisaldavad valku, mis on vajalik kasvamiseks, rasvu energiatagavaraks ning süsivesikuid, mis on otseseks energiaallikaks.

Toitesegud koostatakse lehmapiimast, sojaubadest, juurviljaõlist. Neis on täpselt doseeritud toitainete kogused, kuid kõik need komponendid omaette pole kaugeltki lapsele kasulikud. Miks siis?

Süsivesikutest sisaldavad piimad peamiselt piimasuhkrut, laktoosi. Laktoos lõhustub kergesti galaktoosiks ja glükoosiks ensüüm laktaasi mõjul, mis on vastsündinu soolestikus juba olemas. Glükoos toidab kiirelt kasvavat aju, galaktoosi vajab arenev närvisüsteem. Laktoos annab u 40% lapse energiavajadusest ning soodustab kaltsiumi ja raua imendumist.

Rinnapiimas leidub laktoosi enam kui teiste imetajate piimades, sest inimlaps vajab ka rohkem glükoosi ajutegevuseks. Laktoos soodustab Lactobacillus bifiduse kasvu seedetraktis ning takistab sellega patoloogilise mikrofloora levikut. Laktoosi talumatust ainult rinnapiima saavatel imikutel praktiliselt ei esine.

Proteiinid ehk valgud

Lehmapiimas on proteiini rohkem, sest loomad arenevad kiiremini. Imiku arenemata neerudel on raske eritada lehmapiima-proteiinide ülejääke. Ka proteiinide kvaliteet on erinev: lehmapiim sisaldab rohkelt kaseiini, millest seedimisel moodustub tihe, imikule raskesti seeditav kämbuke. Rinnapiim sisaldab vähem kaseiini ning on seetõttu kergemini seeditav – peenehelbeline.

Ka lahustuvad ehk vadakuproteiinid on erinevad: rinnapiimas on selleks põhiliselt a-laktoglobuliin ja nakkusevastased proteiinid, mis sisaldavad laktoferriini (seob rauda, hoiab ära raudavajavate bakterite kasvu), lüsosüümi (tapab baktereid), immuunoglobuliine (antikehi, peamiselt IgA), bifidus faktorit (soodustab Lactobacillus bifiduse kasvu, mis omakorda pidurdab kahjulike bakterite kasvu), viiruste ja parasiitidevastaseid faktoreid.

Ka asendamatuid aminohappeid tsüstiin ja tauriin on rinnapiimas piisavalt (vajalikud lapse aju arengule).

Lehmapiim sisaldab b-laktoglobuliini ja lehmapiima nakkusvastased proteiinid on mõeldud vasikale – inimlpasel võivad esile kutsuda lehmapiima talumatust ja muid allergilisi nähte. Lisaks ei ole lehmapiima ja toitesegude aminohappeline koostis lapsele ideaalne. Emapiima oma on.

Proteiinide liig toidus võib tekitada toidutalumatuse esmaseid tunnuseid: kõhuvalu, kõhulahtisust, löövet. Hiljem võivad lisanduda allergilised ekseemid ja mõnel juhul ka astma.

Imiku tundlikkus lehmapiimavalgule võib tekkida juba peale 1-2 kunstliku toidu söögikorda esimestel elupäevadel.

Rasva kvaliteet erinevates piimades on erinev. Rinnapiim sisaldab asendamatuid rasvhappeid (vajalikud imiku aju, veresoonte ja silmade arenguks). Rinnapiima-rasv on imikule palju kergemini seeditav tänu ensüüm lipaasile, seega imiku organism kasutab rinnapiimas leiduvat rasva palju efektiivsemalt.

Rasvade hulk rinnapiimas on kõige muutlikum kõigist tema komponentidest:

* madalaim rasva kontsentratsioon on tavaliselt toitmiskorra alguses nn. eelpiimas

* suurim rasvasisaldus on iseloomulik järelpiimale, mis tuleb rinda toitmiskorra lõpuks (kuni 3x rohkem kui eelpiimas)

* sagedasem imetamine suurendab nii piima kogust kui tõstab rinnapiima rasvasisaldust (nt õhtune tühja rinna imemine)

* rasva sisaldus suureneb vastavalt lapse kasvule, mis võimaldab lapsel rahulduda täielikult sisuliselt sama rinnapiima hulgaga esimese kuue kuu vältel. Nii on loogiline ka teine võimalik variant, et suurema energeetilise väärtusega piima ei pea laps imema väga suurtes kogustes.

Vitamiinid on vesi- või rasvlahustuvad. Rasvlahustuvaid (A, D, E, K) vitamiine leidub suuremal hulgal rasvarikkas järelpiimas. Seega on oluline, et laps oleks rinnal piisavalt kaua. Lühikestel toidukordadel (alla 10 min) saab imik ainult eelpiima. Vesilahustuvad on B-grupi vitamiinid, C-vitamiin ning foolhape.

Normaalselt toituva ema rinnapiim sisaldab piisavalt A-vitamiini, mis on vajalik lapse hea nägemise ning nakkuste ennetamise seisukohalt. Rinnapiima saav laps saab sealt vajaliku koguse A-vitamiini ka teisel eluaastal. Meedikud soovitavad sageli lastele lisaks vitamiine, eriti C-vitamiini. Rinnapiimaga toidetud lapsed ei vaja lisaks vitamiine (v.a. D-vitamiin, vajadusel). Küll aga võib see vakalik olla kunstlikult toidetud laste puhul.

Kui ema tarbib mitmekülgset ja tasakaalustatud toitu, saab ta ka piisavalt vitamiine ning tema rinnapiim katab lapse vajadused. Muret tuleks tunda juhtudel, mil ema peab dieeti, ei saa värskeid toiduaineid või kasutab mingit eritoitu, milles on puudu mõnest vitamiinist. Vitamiinilisandeid tuleks kasutada selliste emade imikutel, kuid tervetele lastele ei ole need vajalikud.

Mineraalainete – naatriumi, kaltsiumi, magneesiumi ja fosfori sisaldus rinnapiimas vastab ajaliselt sündinud lapse vajadustele. Imiku piimasegud sisaldavad rohkem mineraalaineid, mis aga imenduvad halvemini kui rinnapiimas sisalduvad, sest rinnapiimas leidub mineraalide imendumist hõlbustavaid transportfaktoreid.

Raud omab vereloomes suurt tähtsust. Erinevad piimad sisaldavad kõik väikeses koguses rauda, kuid tarbimisel esineb oluline erinevus. Laps, kes saab varakult modifitseerimata lehmapiima, on suuremas aneemiaohus. Rinnapiim sisaldab suhteliselt vähe rauda, kuid raud asub seotult laktoferriini molekuli sees. Patogeensed rauaõgijad bakterid ei saa rauda kätte ning ei suuda paljuneda. Samuti on selline raud lapsele paremini omastatav.

Imiku piimasegud sisaldavad 5-6 x rohkem rauda kui rinnapiim. See on aga vaba raud, mis on raskesti omastatav ja soodustab rauaõgijate bakterite kasvu ning võib soodustada infektsioonihaigusi. Ainult rinnapiimal olevate imikute rauavajadus on rahuldatud ja nad on kaitstud rauavaegusaneemia eest kuus kuud ja isegi kauem. Lehmapiimas olevast rauast neeldub 10%, rinnapiima rauast aga 50%.

Rinnapiim on veerikas sisaldades 87% vett. Vähene elektrolüütide (Na, K, N, Cl) kontsentratsioon rinnapiimas kindlustab lapsele piisava vaba vee koguse ka palavate ilmadega.

Ja nüüd jõuamegi rinnapiima peamise eeliseni kunstsegude ees: rinnapiima koostis on lapse vajadusele vastavalt muutuv, kunstsegu oma aga mitte kunagi. Rinnapiima koostise muutumisest saab lugeda SIIT.

(kasutatud on SIET imetmisnõustamise baaskoolitusmaterjale)

Rinnapiima ja imetamise kasulikkusest

Ja kõik muudkui räägivad, et imetamine on nii lapsele kui emale kasulik ja rinnapiim elu alguseks parim toit.. Tavaliselt sellega see sütitav jutt piirdubki. Mõtlesin teha selle kohta eraldi postituse.

Rinnapiima eelisteks on:

Ideaalne koostis – sisaldab imikule vajalikke toitaineid

Kergesti seeditav – vajalikud toitained on rinnapiimas lapsele hästi omasrtataval viisil. Emapiim imendub peaaegu täielikult seedetraktist.

Tõhusalt kasutatav  – alati soe, alati puhas, alati kaasas

Rinnapiim on elav vedelik, mis kaitseb last nakkuste eest. Esimesel eluaastal on lapse immuunsüsteem alles loomisel ja vajab ema kaitset.

Epidemioloogilised uuringud näitavad, et rinnapiim ja imetamine annavad eeliseid üldises tervises, kasvus ja arengus langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski.

Uuringud USA’s, Kanadas, Euroopas ja teistes arenendus riikides (tehtud enamasti keskklassi populatsioon hulgas) näitavad kindlalt, et emapiim alandab esinemise sagedust ja haigusjuhtude tõsidust järgmiste haiguste puhul: diarröa, alumiste hingamisteede infektsioonid, keskkõrvapõletik, baktereemia, bakteriaalne meningiit, botulism, kuseteede infektsioonid, nekrootiline enterokoliit.

Ning kaitseb selliste olukordade eest nagu: imikute äkksurm, insuliin-sõltuv lapseea diabeet, Crohn’i haigus, ultseratiivne koliit, lümfoom, allergilised haigused, paljud kroonilised seedetrakti haigused.

Aga kuidas siis toimib kaitse nakkuste vastu?

Nakatunud ema —– >

Valgeverelibled panevad tööle ema kaitsvad antikehad —->

Mõned valgeverelibled töötavad ka rindades tekitades sealgi ema kaitsvaid anitkehi —->

Osa neist antikehadest satuvad otse rinnapiima ja kaitsevad last nakatumast sellesse haigusesse.

Imetamine:

* aitab luua ja tugevdab ema ja lapse vahelisi sooje suhteid

* aitab kaasa lapse arengule

* võib ära hoida uue raseduse tekke

* kaitseb ema tervist

* on odav

Imetamine mõjutab soodsalt ka lapse kognitiivset arengut:

Aju üks esimesi ja tähtsamaid väljendusi on nägemine. Enneaegsete laste uurimisel selgus, et 36 nädalased imikud reageerisid valgusele erinevalt: rinnapiimatoidul olevad imikud 30 korda kiiremini kui kunsttoiduga toidetud.

Edasistel uuringutel selgus, et rinnapiima saanud imikutel oligi juba selles vanuses parem nägemine ning nad olid oma võimetelt üsna lähedal ajalistele lastele. Siit järeldus, et emapiimal on oluline roll aju arengule.

Järgmisena uuriti 3-aastaseid lapsi võimete poolest, mis ei olene sotsiaalsest kasvukeskkonnast. Leiti, et 95% imetatud lastest ja 33% kunstlikult toidetud lastest suutsid täita ülesande.

Enamus teste kinnitas, et

* imetatud laste IQ on 3-5% kõrgem nende omast, kes on saanud kunstlikku toitu (hinnatud 8-9a)

* lugemisoskus ja skolastilised võimed on paremad (8-10-13a)

* matemaatilised võimed on tugevamad (8-10-13a)

* koolilõpueksamite tulemused on paremad

Imetamisel on positiivne mõju aga ka ema tervisele:

* tänu kõrgenenud oksütotsiinitasemele on emal väiksem sünnitusjärgne vereeritus ning emakas tõmbub kiiremini kokku tavapärasesse suurusesse

* Aneemiaid on vähem

* Järgmine rasedus tuleb tõenäoliselt hiljem, kuna ovulatsioon on pärsitud

* raseduseeelne kehakaal taastub imetavatel naistel kiiremini

* Paraneb luude remineraliseerumine

* Alaneb munasarjavähi risk

* Alaneb rinnavähi risk.

Rinnapiim on parim toit imikule, sisaldades just talle vajalikke aineid. Loe rinnapiima koostisest SIIT.

Loomulikult esineb olukordi, kus kunstlik toimine on vajalik ja põhjendatud ning võib olla lapsele parim. Eelpool toodu peaks olema infoks emadele, kes ilma otsese põhjuseta kaaluvad valikut rinnapiima ja kunsttoidu vahel.

(kasutatud on SIET imetmisnõustamise baaskoolitusmaterjale)

Võõrutamisest

Küsimus:

Tere

aitäh asjaliku nõu jagamise eest! Olen seda lehekülge lugedes saanud nõu ja abi, kui on olnud beebi tissistreik või hakkas piima väheks jääma.

Minul on praegu aga hoopiski vastupidine küsimus selle lehe peateemale, aga kuulub siiski imetamisnõustamise valdkonda. Nimelt sooviksin paari kuu pärast lõpetada oma praegu 5-kuuse poja imetamist, kuid tahaksin teha seda talle võimalikult sujuvalt. Praegu ei ole ma leidnud ühtegi kompaktset lahendust, kuidas seda teha? Missugustest söögikordadest alustada, kui pika aja jooksul võõrutada ning kuidas hakata pikendama rpa-ga ja lisatoiduga söögikordade vahesid, mis pragu on 2-tunnised nii öösel kui päeval. Oleksin südamest tänulik, kui Sul oleks võimalik anda juhiseid.

Ette tänades, Ly

Vastus:

Tere Ly!

Ma hea meelega ei annaks Sulle võõrutamise nõu, sest rinnapiim on lastele esimesel eluaastal vaat et kriitilise tähtsusega. Aga loomulikult esineb olukordi, kus emal on vaja laps rinnast siiski varem võõrutada – on see siis tervislikel või majandus-sotsiaalsetel põhjustel (mõndade ravimite puhul on rinnaga toitmine keelatud, tööle naasmine jm).

Esimesel kuuel kuul ei tohi last rinnast ilma äärmiselt mõjuva põhjuseta kindlasti võõrutada. See suurendab otseselt riske tema tervisele. Aga seda Sa vist ei plaanigi, onju?

Soovitan Sul veel kord läbi mõelda põhjused miks võõrutamist kavandad, äkki on siiski võimalus imetamist jätkata? Ka tööl käies saab imetamist jätkata. Enamus ravimeid on asendatavad sellistega, mille puhul imetamine on lubatud. Saan Sulle ka selles osas kindlasti abiks olla.

Võõrutamise teemal räägitakse palju, aga nii palju nagu on erinevaid peresid, on ka erinevaid arvamusi ja arusaamu. Ning kõik need on omas võtmes ja just selle pere puhul õiged. Niisiis ei ole võõrutamisel õigeid ja valesid viise, tuleb lähtuda lapsest ning enda sisetundest.

Kuna vastasin ühele kirjale samal teemal pikemalt, siis lisan siia selle postituse lingi: http://imetamine.wordpress.com/?s=v%C3%B5%C3%B5rutamine

Seal on ka nõuandeid, mis nippe kasutada, et võõrutamine valutumalt läheks.

Parimate soovidega,

Nele

Söömisest, magamisest ja kakamisest

Küsimus:

Tere!
Poja sünnikaal oli 4kg, pikkus 54cm. 1 kuuselt kaalus 5,7kg, suur laps. Mul oleks paar küsimust.

1. Laps on nüüd kahe kuune, aga sööb väga sageli ja ajaliselt kaua korraga päevasel ajal. Magab päeval järjest tund aega, siis tahab süüa, kohe magama ei jää, siis hiljem sööb veel. Enne magamist vöib olla tissi otsas tund kuni kaks. Öösel vahel jääb magama ka 10 minutiga. Öösel ärkab peale esimest kolme tunnist und, kahe tunni ja hommiku poole ühe tunni tagant.
Varem ärkas öösel kolme tunni tagant ja magas tihti kolm tundi järjest mitu korda päeva jooksul.
2.Söömise ajal on vahel kuulda lapse seedetegevust. Ühel päeval kakas kolm korda, iga kord suure mähkmetäie ja täna oli väljaheide vedel ning valgete tükkidega, kas nende põhjal saab teha mingit järeldust? Gaasidega tuleb ise toime, seni ilma nututa.
3. Kas ta peaks sööma harvemini ja vähem aega korraga? Mina ise olen päeva lõpuks pidevast imetamisest üsna läbi, ei jõua jälgidagi kui kaua ja mitu korda laps päeval või öösel sööb. Siis kui ta on ärkvel mõnda aega saab ta tähelepanu võita rääkimise ja mänguasjadega, aga õige pea on jälle söömis või imemisvajadus. Rusikad on tihti suus.
Ette tänades!

Vastus:

Kõigepealt vastus kõigile kolmele küsimusele/murele – Su laps käitub täiesti eakohaselt ning muretsemiseks pole põhjust. Samas mõistan Sind, et emal on vaja kodus aegajalt ka muud teha kui vaid imetada..

Mida aeg edasi, seda aktiivsemaks laps muutub. Tema maailm avardub ning muljete hulk on suur. Kõik see töötatakse läbi une ajal. Endised pikad uned asenduvad tihtipeale lühemate juppidega.. Ärkamised sagenevad justnimelt hommikupoole ööd. Esimene eluaasta on imikutel väga intensiivne, nad arenevad mitte päevade vaid tundidega, mitte kunagi edaspidi ei omanda inimene nii palju fundamentaalseid oskusi nõnda lühikese ajaga. Ja see kõik kujundab nende magamise rütmi. Sellest siis ka tihedamad ärkamised, ühel hetkel enam mitte näljast, vaid lähedusvajadusest, mis on sama tähtis nagu söömis- ja magamisvajadus. Seega, võimalda seda oma lapsele, see aeg on lühike, varsti magate jälle terved ööd läbi.

Seedetegevust võib kuulda küll. Imiku kõhusein on ju õhuke ja õrn, kostab hästi läbi. Kui laps on vaid rinnapiimatoidul, siis ei pea seedimise pärast muretsema. Rinnapiim on väga hästi seeduv ning peaaegu täielikult seedetraktist imenduv. Seega ei ole rinnapiimatoidul olevatel lastel kunagi ülesöötmise ohtu. Isegi kui nad 24 h järjest sööks. Pigem on rinnapiim hoopis seedimist soodustava toimega. Ka tükiline ja vedel väljaheide on normaalne. Kui see pole just väga halvasti lõhnava tavapärasest väga erinev.. Aga tõenäoliselt pole. Rinnapiimalapsed võivad kakada 10 korda päevas või kord kümne päeva jooksul. Mõlemad on normaalsed.

Tundub, et Sinu lapsel on suurem imemisvajadus kui võib olla mõnel eakaaslasel. Ega siin muud retsepti pole kui usaldada oma last ning vastata ta märguannetele. Ajapikku see muutub. Umbes kolme kuuselt hakkab ta ka kõige muu vastu huvi tundma ning imetamistesse hakkab juba ka pause tekkima, maailm on lihtsalt nii põnev :-) Ja 5-kuusena ajad teda taga, et ta jupi aegagi rinna otsas püsiks :-) Aga võib muidugi ka teistpidi olla. Lapsed on väga erinevad, aga hästi arukad, nad teavad täpselt millal ja kui palju neil süüa või niisama rinda imeda vaja on. Meie emadena peame lihtsalt oskama nendest aru saada ja soovidele vastata.

Kaunist ja pikka imetamissuhet teile!

2-kuused kaksikud pudelitoidult rinnapiimale

Küsimus:

Tere!
Mure suur ja eks enda rumalusest ning teadmatusest.
Kaksikud enneaegsed (34.nädal). Sündides (keiser) ühe poisi kaal 1,4 kg ja teise 2 kg. Kuna lapsi kohe enda juurde ei saanud, siis jäid esimesed imetamised ka ära. Olin ise sellest kõigest shokis ja ei osanud ka kohe nõu küsida. Üritasime alguses haiglas piima rindadest kätte saada, kuid ainult mõned tilgad. Kui sain lõpuks lapsed enda juurde, siis nad muidugi ei jõudnud väga imeda, kuigi 6-14 g kaal näitas. Kuna ise arvasin, et piima väga ei ole ja arstid soovitasid kunsttoitu anda, sest lapsed pidid kaalus ju juurde võtma. Söötmine toimus lutipudeli abil. Nüüd olen kodus ja lapsed on pisut üle kahe kuu vanad. Oleme jäänud lutipudeli juurde. Samas rindades piima nagu natuke oleks … Lapsed tahavad väga rinda imeda ja ma ise loomulikult tahan seda ka teha, kuid põhitoit on ikkagi jäänud lutipudelist. On jäänud hirm, et nad jäävad nälga ja seda enam, et tegu on enneaegsetega. Kui olen neil lasnud imeda tund ja kaalunud, siis kaal näitab mõlema lapse puhul 14 g :-( Ma ei tea, kas uskuda kaalu … Samas on nad peale rinna imemist väga õnnelikud ja rõõmsad. Või on imetamisasend ebamugav (üritan neid imetada korraga) Samas tahaksin väga neid ikkagi rinnast toita … Pumbates ei ole ka rohkem saanud kui 40ml mõlemast rinnast kokku. Kas mul on lootust ja mõtet üritada neid rinnaga toita. Üks lastest sööb praegu 80ml ja teine 90ml kunsttoitu korraga. Siiani on jäänud haigla rezhiim, et toidame iga 3 tunni tagant. Siiani on hinges veel segadus … Kui on lootust, siis kuidas oleks kõige õigem alustada või mul lihtsalt ongi rinnas vähe piima. Pean tunnistama, et süüdistan ennast kogu aeg, et asjad on sedasi läinud. Ette tänades

Vastus:

Tere Merle!

Hea, et otsid olukorrale lahendust! Kindlasti ürita lapsed rinnapiimale saada! Olen absoluutselt kindel, et see õnnestub Sul. Kui emal juba selline soov on, siis laabub kõik. Seda enam, et Su lapsed samuti imemisest rõõmu tunnevad.. Ja ära süüdista ennast, lapsed on saanud hea alguse elule, Sa oled teinud ja teed ka edaspidi endast parima (selle kindel tõestus on Sinu kiri)!

Niisiis, kui nii emal kui lastel on soov imetamiseks, siis ei ole selleks mingit takistust. Vaatamata sellele, et nende esimene söömisekogemus oli lutipudelist, vaatamata sellele, et nad ka praegu lutipudelitoidul on. Sinu rindades on piim ja lastel on selle vastu huvi – see ongi peamine! Paku neile rinda igal võimalusel! Esialgu jäta pudelitoit neile siiski peamiseks söögiks ja hakka rinda pakkuma toidukordade vahepeal. Söögijärgsed kaalumise võid ära jätta, see tekitab ainult stressi. Tõenäoliselt ongi Sul rindades hetkel vähe piima, sest nad pole harjunud seda tootma. Lapsed ju ei anna neile signaale, et nende ööpäevane toiduvajadus rindadest peaks tulema. Seetõttu on nad “ootel”, tootes küll piima, kuid väga vähe. Selleks, et piimatootmine suureneks, tuleb imetada. Päeval ja öösel (eriti öösel, sest siis on piimatootmine kõige aktiivsem) ning kella vaatamata. Piimakogus hakkab vaikselt kasvama, paari päevaga on see tuntavalt suurem, nädalaga võiks olla juba täielik (kui nad mujalt sööki ei saaks).

Kaaluda võiksid lapsi nt korra nädalas. Et olla kindel, et nende kaaluiive on hea – see peaks olema minimaalselt 125g/nädalas. Ehk siis umbes 500g/kuus. See on normi alumine piir, kui see nii on, siis on kõik hästi. Parima selguse olukorrast annavad Sulle lapsed, Sa saad ju aru kui nad näljas on. Vaikselt hakka kunsttoidukordi asnedama rinnapiimaga. Võid ka nii teha, et annad toidukorra alguses rinnapiima ja kui rind tühi on, siis lutipudelist peale.

Rezhiimist võiksid kinni pidada vaid kunsttoidu pärast (kunsttoitu on raskem seedida ning nende puhul on ette kirjutatud, kui pikk peaks olema kahe toitmise vahe), aga see on ka ainus põhjus. Rinda võid neile anda piiramatult, kasvõi kogu aeg. Isegi vaatamata sellele, et nad äsja on lutipudelist kõhud täis söönud. Rinnapiim on imehästi seeduv ning aitab kunsttoidu seedimisele hoopis kaasa. Rinnapiima puhul pole mingit ohtu, et laps saaks sellega üle toidetud.

Lutipudelist ja rinnast üheaegselt toites võib aga juhtuda, et lapsed eelistavad lutipudelit, sest sealt saab kergemini söögi kätte. Ka võib neil rinnast imemise võte valeks minna (sest see on nii erinev lutipudeli omast) ja nad ei saa seetõttu rinnast hästi piima kätte. Aga Sinu laste puhul tundub, et see nii (veel) ei ole – nad tahavad rinda, imevad kaua, on rõõmsad selle juures ning Sul ei ole tekkinud vaevusi (mis tavaliselt vale imemisvõtte puhul kiiresti juhtub, nt nibulõhed jm). Seega, otsid abi väga õigel ajal.

Peamine, et ära muretse liialt, kui palju rindades piima on või kas nad selle ikka kätte saavad. Nad saavad. Ja piima tekib Sul järjest juurde. Loodus on nii ette näinud. Usalda eelkõige oma lapsi, nad annavad Sulle selgeid signaale kõige kohta. Lapsed ei jäta ennast kunagi nälga! J Ja kui oled juba enamvähem rinnapiimale üle läinud, siis ära vaata enam kella, sea söömisajad täpselt vastavalt laste vajadustele . Nii on neile kõige parem ja nad saavad kõik eluks vajaliku kätte.

Soovin Sulle ilusat ja pikka imetamisaega ja hoian pöidlaid, et saaksid lapsed võimalikult pea rinnale ning saaksite loobuda lutipudelitest!

Parimate tervitustega,

Nele

Vastuvõtud

Alates septembrist on võimalik tulla imetamis- ja/või sünnijärgsele nõustamisele arengukeskusesse Avitus!

Vastuvõtud on igal neljapäeval 9.00 – 12.00, vajalik on eelregistreerimine: nele.tasane@gmail.com või telefonil 5093833

Konsultatsioonile pöördumise põhjus ei pea olema vaid imetamiskeskne, abi saab misiganes sünnijärgsele murele, on see siis tita eest hoolitsemise, ema tervise, uue elukorralduse vmt seotud.

Avitus asub Tallinnas, aadressil Kadaka tee 141.

Hammustamine

 

Küsimus:

Tere! Kirjutan sellise murega, et 8-kuune laps hammustab rinnanibu, nii et see on väga valulik ja ka imetamine on valus. Ehk oskate anda nõu, kas saab midagi teha valu leevendamiseks või on võimalik laps hammustamisest ära harjutada? Tahaksin ikka edasi imetada…

Tänan juba ette!

Vastus:

Tere!

8-kuune laps on parasjagu nii teadlik enesest ja ümbrusest, et ta hakkab katsetama erinevaid asju. Rinnanibu hammustamine on üks tavalisemaid nendest. Kõik lapsed proovivad selle ära. Nad tahavad teada mis tunne see on oma uute hammastega pehmet nibu hammustada ning sama palju huvitab neid ka ema reaktsioon. Üks mis kindel, nad ei tee seda pahatahtlikkusest, vaid ainult uudis- ja õpihimust.

Küll aga võiks see katsetus ühekordseks jääda, arvavad emad. Lapsed nii ei arva. Tavaliselt. Seega üritavad nad ikka ja jälle. Selleks, et sellest kombest kiiresti vabaneda peab ema iga kord kui laps hammustab võtma ta koheselt rinnalt ära ning lühidalt ja selgesõnaliselt ütlema, et nii ei tohi teha, sest emmel on väga valus. Kindlasti ei tohi kurjustada, ega ka mitte valust kiljatada (vähemalt proovida ennast tagasi hoida, sest see paneb last vaid enam tahtma emme erinevaid ja huvitavaid reaktsioone näha). Sel korral edasi enam imetama ei peaks. Nii õpib laps kiiresti, et rinnast võib vaid imeda, nii kui ta hammustab võetakse rind ära ning piima enam ei saa.

Tavaliselt on see mööduv etapp lapse arengus, nii nagu ka palju muud, mis esmapilgul lapsevanemaid kohutada ning igavikulisena tunduda võib.

Rinnapiimanädal

 

1.-7. augustini tähistatakse üle maailma rahvusvahelist rinnapiimanädalat, mille tänavuseks teemaks on «Imetamine – elutähtis kriisiolukordades».

 

Rinnapiimanädala eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kuivõrd oluline roll on imikute rinnaga toitmine ka kriisiolukordades ja rõhutada imetamise toetamise vajadust igal ajal.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja ÜRO lastekaitseorganisatsioon UNICEF soovitavad oma pöördumises, et lapsed oleksid esimese kuue elukuu jooksul vaid rinnapiima toidul (ilma lisatoidu, lisavedeliku ja ka veeta) ning imetamist jätkataks kuni lapse teise eluaastani ja kauemgi.

Tervise Arengu Instituudi andmetel saavad Eestis rinnapiima pooled kuni kuuekuustest lastest ehk ligi 53 protsenti. Euroopa Liidu keskmine näitaja on WHO andmetel 41 protsenti.

Tänu imetamise nõustajate tööle on Eesti keskmine aasta-aastalt paranenud. Samas on meil veel palju arenguruumi, et kõigil lastel oleks parim võimalus saada rinnapiima kuni teise eluaastani, ja et kuus esimest elukuud saaks laps vaid rinnapiima.

«Oleme harjunud arvama, et tissitamine on ema ja lapse vaheline asi,» sõnas sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Mari Kalkuni. «Väikese lapse ema vajab samas tugevat toetust, et alustada või jätkata rinnaga toitmist, mis ei ole alati nii lihtne, kui esmapilgul näib.»

«Siin on eriline roll lähedastel, eriti lapse isal, olulist abi saavad anda ka imetamise nõustajad,» jätkas Kalkun. «Oma panuse saame aga anda kõik, luues lapsele ja emale sobiva keskkonna ning uskudes, et tissitamine lapse teise sünnipäevani on vajalik ja võimalik.»

Rinnapiimanädalat tähistatakse igal aastal 1.-7.augustini enam kui 150 riigis

Rinnast keeldumine

Küsimus:

Olen siit lehelt palju asjalikku nõu saanud, loodan, et oskate ka mind aidata. Mu 2,5-kuune laps on olnud tubli rinnapiima laps. Söönud u 3 tunni tagant ja kuidas kunagi, vahel 5 minutit, vahel lausa 30 minutit järjest. Viimased 2 päeva on olnud aga selline olukord, kus ta keeldub karjudes rinnast. Läheb lausa hüsteeriasse kui rinda pakun. Öösiti on söönud unisena normaalselt, päeval aga maksimum 5 minutit järjest ja seejärel karjudes keeldunud. Täna õhtul sõi ta 6 minutit viimasel toidukorral ja jätkas karjumist. Lõpuks pumpasin välja 50 ml ja andsin selle talle lusikaga juurde. Laps sõi kõik ära. Kas tähendab see seda, et ta ei saa lühidalt süües kõhtu täis? Ja miks selline streik? Helistasin imetamisnõustajale ka, kes pakkus, et lapsel on soor, aga minule tundub vaatluse põhjal, et suu on täiesti roosa ja ilma soori tunnusteta (ma võin ka eksida). Mitte mingil juhul ei soovi ma imetamist lõpetada, kuidas aga saada laps taas rinnale?

Vastus:

Vabandan viivituse pärast. Loodetavasti ei ole seda vastust enam vaja ning Su laps on kenasti tagasi rinnal.. 

Imemisest keeldumisel võib olla palju põhjuseid. Umbes kolme kuu vanuselt võib lastel esineda nn tissistreiki, mis Sinu kirjeldatud olukorraga sobib. Kui see nii on, siis lase ajal lihtsalt minna ning jää ise rahulikuks. Lapsed ei jäta ennast nälga ning ühel päeval hakkab ta jälle korralikult imema.

Imemise kestus võibki varieeruda, mõned lapsed hakkavad suuremaks saades järjest lühemat aega korraga imema, sest nende lihased tugevnevad ning nad saavad lühikeste, kuid intensiivsete imemiskordade ajal kogu vajamineva piimakoguse kätte.

Kui rapsimine ja nutmine on imemise alustamisel, siis võib olla põhjuseks, et oksütotsiinirefleks pole veel käivitunud. Piim ei hakka rinnast erituma kohe, see on väga individuaalne. Piim hakkab „jooksma“ 20 sekundi kuni 5 minuti jooksul, kui käivitub oksütotsiinirefleks. Mõni naine tunneb seda lausa füüsiliselt – kerged torked rinnas, aga samas ei pruugi ka midagi tunda, lihtsalt näed (ja kuuled lapse neelatamisest), et piim hakkas erituma. Enne osütotsiinirefleksi vallandumist ei tule rinnast eriti midagi. See võib tekitada lapses rahutust ning ta nutab.

Vahel  aga ärritab hoopis liiga suur piimavool titat. Sellisel juhul soovitame pumbata alguses veidi piima välja ning panna laps rinnale siis kui piima enam „ei purska“.

Tihti on imemisprotest tingitud ebamugavast asendist. Väga sobilik asend erinevate imetamisprobleemide puhul on nn laid-back nurturing. Rohkem infot leiad siit: http://www.biologicalnurturing.com/images/pdf/Poster%20for%20web%20site-locked.pdf Vaata ka nende kodulehte www.biologicalnurturing.com Selles imetamisasendis hakkavad imema enamus rinnast keeldujaid. 

 Lastel on raske imeda kui neil on nohu. Ka see on sage rinnast keeldumise põhjus. Samuti põhjustavad ebamugavust igemetes pakitsevad hambad, mis võivad ka enne lõikumist vaevusi põhjustada.

 Imemisest keeldumise põhjuseid on aga veel palju – haigusest ja valudest, valest imemisasendist või -võttest, perekonna elulaadi muutusest, ema haigusest, sünnitraumast jpm.

Ka soor võib olla üheks põhjuseks, sest siis on lapsel suu valulik, aga kui soorile omaseid tundemärke ei ole, siis tuleb see tõenäoliselt välistada.

Alati võib imetamisnõustajaga aga kohtuda, et vajadusel imetamisasendit sättida ja tita imemisvõtet korrigeerida. Samuti võib põhjalikuma taustinformatsiooni põhjal selguda mõni muu keeldumise põhjus

Loodetavasti on teie puhul tegemist ajutise nähtusega, nii nagu seda väga paljudel sellises vanuses ette tuleb.

Kaunist suve soovides,

Nele

Mure söömisega

Küsimus

Tüdruk on kahe kuuga võtnud juurde vaid 1100gr, kaaludes 4600gr, nüüd muretsesime kaalu, et saada aru, milles probleem. Laps sööb korraga rinnast vaid 30-60 gr, hommikul sõi maksimum 80gr. Proovisin ka välja lüpsta ja anda, aga seda ta ka ei tahtnud. kui oli 80 gr ära söönud, siis kõht oli punnis ja kui uuesti rindapakkusin siis keeras pea ära. nüüd aga hommikul 3 tundi hiljem sõi ainult 30 gr, kui veel pakkusin hakkas lohutamatult nutma ja enam ei taha rinda. Mida ma tegema pean, kas Ta on laisk imeja või on ta juba liiga näljane et imeda? Olen ise juba kurb ja nutan siin koos lapsega, kas tema on nüüd sellepärast stressis ja ei söö, et mina nii nördinud olen? Näen, et ta haigutab jälle ja tahab magada, on vist näljast väsinud ja ei jaksagi süüa enam. olen meeleheitel.

Vastus

Tere!

Mõistan, et muretsed. Emad muutuvad tihti murelikuks kui lapsed ei söö nende arvates piisavalt. Aga Sinu lapse kaaluiive on korras, 550g kuus on täiesti piisav. Kui ta ka vähemalt 6x ööpäevas lahjat pissi pissib, siis ei ole alust arvata, et ta näljas oleks. Muidugi pead sa vaatama lapse olekut, kui ta on loid ja apaatne, siis on ilmselt midagi teda vaevamas, miks ta ei söö. Sinu kirja põhjal tundub mulle aga, et olukord ei ole murettekitav. 80 ml on täiesti normaalne ja keskmine kogus ühe söögikorra kohta. See, et laps pea ära keerab, on kindel märk sellest, et ta rohkem ei soovi. Igaks juhuks paku alati korraks ka teist rinda. Kui tahab, siis saab sealt veel imeda, kui ei, siis ei.

Kuue esimese elukuu jooksul esineb lastel nn söögipäevi ja magamisepäevi. Võib olla on tegemist just ühe sellisega? Söögipäevadel imevad imikud sageli, oluliselt sagedamini kui muidu. Ning magamispäevadel magavad pooled tavapärased söögikorrad hoopis maha. Tiheda imemisega kindlustavad nad endale vajaliku suure piimakoguse järgnevateks päevadeks, mil toimub tõenäoliselt kasvuspurt. Magamispäevadel nad vajavad rohkem und kuna nende arengus toimub midagi sellist, mis vajab uneaega.

Usalda oma last. Paku talle rinda alati kui te selleks märku annab ning võimalda tal süüa täpselt nii palju kui ta soovib.

Titad tunnetavad imehästi ema meeleolu ning see kandub ka neile üle. Katsu jääda rahulikuks ning mitte muretseda. Ning pea meeles, et lapsed ei jäta ennast kunagi nälga!

Kaunist suve soovides,

Nele

Imetamise alustamine

Küsimus:

Tere!!! Olen ka oma murele palju vastuseid otsinud,kuid siiski pole seda õiget veel leidnud!Nimelt seisenb minu mure selles,et ootan oma kolmandat last,rasedust 35 nädalat, ja suur soov on teda toita rinnaga.Viimasest rasedusest on möödas 7 aastat ning julgen öselda,et tookord jäi imetamine minu enda rumaluse tõttu ära.Esimene laps sai rinda 1 kuu nig arst ütles,et piima jagub kuid kuna olin tookord noo ja rumal(19 aastane),siis kuulasin ema ja andsin lapsele rinnapiimaasendajat,kuna tema arvas,et lapse nutab,sest kõht jäi tühjaks.Oli see siis nüüt tõsi või ei,seda enam selgeks ei tee.Ja nii ma siis teisega loobusingi üldse imetamisest.Aga nüüd tahaksin väga-väga oma last rinnaga toita kaua-aasta kohe kindlasti!!!Kas on mingied nippe või toiminguid,mis kindlustavad,et peale sündi oma mul rinnas piima.Iseenesest mäletan varasemast,et piima on mul olnud küll.Kuidas ma peaksin peale sünnitust käituma ning kas pigem jätma RPA koju ostmata,et pingutada ennast rohkem.Olen nõus vaeva nägema!Kasvõi iga tunni tagant last rinnale panema.Mida lähemale sünnitustähtajale,seda murelikumaks ma muutun!Kas see,et minul hetkel veel piima pole on ka mingi näitaja,sest tean et mõndadel tekib ternespiim juba varakult?Seekord on mul küll rinnanumber 2 võrra kasvanud ja olid alguses väga valulikud,mida varem pole olnud-ohh haaran vist igast võimalikust õlekõrrest!!!! Ette tänades ja Parimat Lootes

Vastus:

Hea, et kirjutasid, nii saad sünnitusele muremõteteta vastu minna! Ära mõtle, et olid noor ja rumal ning seepärast jäid Su esimesed lapsed rinnapiimast ilma. Tegid tollel hetkel endast parima, Sul lihtsalt polnud piisavalt informatsiooni. Usaldasid endast vanemaid inimesi, mis on täiesti loomulik. Ka Su ema andis Sulle nõu oma parimate kavatsuste järgi, lihtsalt kahe põlvkonna arusaamade vahel on suured erinevused, seda väga paljudes eluvaldkondades, on arenenud teadus, on tehtud uuringuid, mis lükkavad ümber paljud tolle aja elementaarsed tõed. Aga see on minevik ning sellele pole vaja keskenduda, lihtsalt anna andeks iseendale ja emale ning talita seekord teisiti. Nagu see Sul ka plaanis on!

Oled väga õigel teel. Emapiim on inimese elu alustamiseks parim. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab rinnaga toita kaks esimest eluaastat, kindlasti aga terve esimese aasta.

Rinnapiim on kasulik, sest sisaldab kõiki kasvamiseks vajalikke toitaineid, ükski kunsttoit ei saa rinnapiimaga võistelda. Samuti on toitained rinnapiimas õiges vahekorras, just sellises, nagu Sinu lapsele sel hetkel vajalik on. Ta kaisteb last nakkushaiguste eest, rinnapiim ja imetamine annavad eelised üldises tervises, kasvus ja arengus, langetades samal ajal paljude akuutsete ja krooniliste haigestumiste riski. Rinnapiim vähendab ka allergia võimalust ning rinnast imemine aitab kaasa lapse arengule. Kõigele lisaks on emapiim soe ja puhas ja alati kaasas, mis pole mitte väheoluline. Samuti on see odavaim viis lapse toitmiseks :-)

Heaks imetamise alustamiseks on vaja ema ja last. Ning ongi kõik. Kui oleks midagi lisaks vaja, küll siis loodus juba hoolitseks selle eest, et need “lisad” lapsega kohe kaasas oleksid :-) Imetamissuhe ei vaja ühtegi abivahendit, nii nagu ei olnud meie esiemadel lutte, lutipudeleid, kunsttoitu jmt, nagu ei ole seda kaugel dzunglites elavatel pärismaalastel, nii pole vaja ka meil siin.  Ära varu koju kunsttoitu, samuti ära osta valmis lutipudeleid ja kuivlutte. Kõik need kolm on tavaliselt põhjuseks miks imetamine ei suju ning võib paari kuuga hääbuda sootuks.

Esimene piim on ternespiim. Ternespiim tekib rindadesse tõepoolest juba 3.4. raseduskuul, kuid Sa ei pruugi sellest üldse aru saada, vähemalt pooltel naistel enne sünnitust rinnapiima ei leki.  

Need “paar tilka” seda väärtuslikku piima saab laps esimese imetamise ajal. Ternespiim kaitseb last ümbritsevate pisikute eest, paneb tööle tema õrna seedesüsteemi, aitab tal sünnijärgselt kohaneda ning kaitseb kollasuse eest. Ternespiima kogus on väga väike, ühest-kahest teelusikatäiest lapsel esimesel elupäeval jätkub talle täiesti. Esimene imetamine võiks toimuda lapse esimese elutunni jooksul.

Umbes 3.-5. päeval tekib tavaliselt piimapais, rinnad on kõvad ning valulikud. See möödub iseenesest. Enesetunde parandmaiseks võib teha sooja dushi enne toitmist, lüpsta pisut piima välja, et lapsel oleks kergem rinda haarata, imetada sagedasti. Peale toitmist võib asetada rindadele külma kapsalehe. Mõnedel naistel ei teki piimapaisu, neil tekib lihtsalt tasapisi rohkem piima.

Kuni 6. elunädalani toodavad rinnad nn üleminekupiima, mille kogused võivad varieeruda, kord on piima palju, kord vähe, rinnad võivad tunduda liiga pehmed või liiga kõvad. Ema organism alles õpib ja harjub uue olukorraga, mistõttu on väga oluline toita lapse märguannete järgi, et rinnad “õpiksid” piima tootma täpselt vastavalt lapse vajadusele. Täis- ehk pärispiim tuleb rinda alles alates 6. nädalast pärast sünnitust.

Heal imetamissuhtel on kuldne reegel: paku lapsele rinda alati kui ta seda küsib ning luba tal rinnal olla nii kaua kui ta seda soovib. Kui nii toimida, siis võib olla kindel, et kõik sujub – Sinul jätkub piima, laps reguleerib ise oma söömisgraafikut, ta kosub kenasti ning esimesed kuus kuud ei vaja lisaks midagi muud.

Sul on täiesti õigus, et last võib toita lausa iga tunni järel. Rinnapiim on nii kergesti seeditav ning peaaegu täielikult seedetraktist imenduv, mistõttu ei ole imikule ohtu ka sellest kui ta lausa 24 tundi järjest imeb (nagu mõned vastsündinud ka teevad). Sinu laps sünnib keset sooja suve, juba seepärast peab talle tihedamini rinda pakkuma, et rinnapiim on imikutele ka joogi eest.

On veel üks kindel reegel: mida sagedamini imetada, seda rohkem piima tekib. Niimoodi ei ole ka ohtu, et piim ära võiks kaduda. Eriti hästi aitab piima tekkele kaasa öine imetamine.

Rinnapiimalaps ei vaja 6 esimest elukuud lisaks midagi muud. Ei sööki, ega jooki. Isegi mitte vett. Rinnapiim koosneb 87% ulatuses veest ning seeläbi rahuldab mõlemad vajadused täielikult. Tuleb vaid lapsele rinda võimaldada.

Järgmine lõik on vastsündinu issidele ja teistele lähedastele:

Vanasti kestis nn nurgavoodi aeg 6 nädalat. See on aeg, mil ema ja laps piltlikult ”teineteise külge” seotakse, mil ema organism harjub lapse jaoks vajalikku kogust sööki tootma ning toimub toibumine sünnitusest. Ema hormoonid on “tagurpidi” ning reageerivad korrektselt vaid lapsega seotule.:-) Seetõttu näete sel ajal palju pisaraid, aga kindlasti kuulete ka naeru (vahel lausa kohatut). Võtke seda kõike just nii nagu see on. Ning olge värskele emale abiks kodutöödel, söögivalmistamisel ja muus, mis annavad talle võimaluse oma “nurgavoodiaega” nautida. On selge, et tänapäeval pole see võimalik päris nii nagu vanasti, kui naine oligi lapsega sõna otseses mõttes voodis, aga paljuga saab talle abiks olla küll. Värsked issisd, tegelikult on see aeg ka teile kohanemiseks ja harjumiseks, ning te vajate sama palju tähelepanu ja hoolitsust. Aga teie olete tugevamad, seepärast suunake kogu tähelepanu oma lapse emale. Küll ta peatselt jälle ka teie eest hoolitsema hakkab.

Soovitan kõigil värskelet lapsevanematel lugeda Ämmaemandate Tugiühingu portaalist perekool.ee “Emapiimatarkust”, mis on koostatud Eesti pikajalisemate ja professionaalsemate imetamisnõustajate poolt. Sealt leiab vastuseid kõikidele imetamisega seotud küsimustele.

*-*-*  

Kulla Ewelyn, peamine on mitte muretseda, olen täiesti veendunud, et teil sujub kõik väga hästi, Sa oled nii hästi imetamisele orienteeritud, et mul pole selles kahtlustki. Muidugi võib esimestel päevadel/nädalatel tunduda, et te ei saa hakkama, aga pea meeles, et see on õppimise aeg, nii titale kui ka Sulle. Ühel päeval olete profid ning imetad teda igast asendist :-)

Mõistan täiesti, et hetkel oled murelik eelseisva rinnaga toitmise pärast, sest Sinu jaoks on see vaatamata sellele, et sünnib kolmas laps, uus kogemus. Kui laps on sündinud ning tunned ennast siiski ebakindlalt ning soovid nõu ja julgustust, siis helista mulle! Loodan, et saan Sulle toeks olla.

*-*-*

Petra, loodan, et loed seda: helista mulle, kui oled neljapäeval kaalumas ära käinud!

*-*-*

Ilusat ning muretut imetamise algust kõigile vastsündinutele ja nende emmedele!

Lamedad või sissetõmbunud rinnanibud

Küsimus:

Tere! Kõigepealt suured kiidusõnad väärt lehe eest! Aga minu mure juurde. Nimelt on minu mureks sissepoole hoidvad rinnanibud. Poeg on 1 kuune ja siiani imenud läbi nibukaitsmete. Kuna piima on palju, olen seda piimakogujatesse kogunud ja lutipudelist lisaks andnud mõnikord öösiti (nii üle päeva või kahe), päris alguses sai ka kunstpiima antud, kuna poeg võttis sünnikaalus palju alla (kokku 7-8-9 toidukorda siiani), seda ka lutipudelist. Süüa saab laps kui küsib, see tähendab tegelikkuses põhimõtteliselt pidevalt kui on ärkvel. Oma rinda olen pakkunud mõnel korral toidukorra lõpus, kuniks nibu haaratav on, seda ka poiss imeb, kuid nibu tõmbub üsna kiiresti jonnakalt sisse tagasi ja poiss ei saa enam seda kätte. Tegelikult tahaks ikka ilma igasuguste nibukaitsmete ja lutipudeliteta hakkama saada. Kas see on veel võimalik või harjub laps kuuga läbi nibukaitsme nii ära, et ilma enam ei tahagi. Täna proovisin (üle nädala) taas oma rinda anda, kuid laps hakkas lohutamstult nutma – loobusin ja nibukaitse läks töösse. Mismoodi peaks käituma?

Vastus:

Tere!

Oled väga tubli, et vaatamata keerulisele imetamise algusele oled lapsele ikka rinda andnud, see on parim, mida ema teha saab.

Imikud imevad piima rinnast. Rinnanibu on neile vaid orientiiriks, kus rind asub, ning hõlbustab rinna haaramist. Põhimõtteliselt poleks nibu üldse vaja, titad suudavad imeda ükskõik millise kujuga rinnanibuga rinnast. Küsimus on vaid rinna haaramise hõlpsuses.

Nii nagu ka meil on erinevatest kohtadest erinev juua, nt allika kohale kummardudes või pudelist, aga mõlemad on võimalikud, vajavad ka titad erineva kujuga rinnanibu haaramiseks harjutamist. Kergesti haaratavate nibude puhul on harjutamisaeg lühike, raskemini kätte saadavate nibude puhul pikem ja rohkem vaevanõudev. Hakkama saavad nad aga mõlemal juhul.

Igaljuhul saab ema olla titale õppimisel abiks. Peaasi on olla kannatlik ja järjekindel – tita hakkab ühel päeval kenasti rinda võtma, selles pole küsimustki.

Mida aga praktikas teha:

Võiks jälgida, et imik haaraks rinda suure suuga. Kui ta on juba rinna suhu saanud, siis aktiivse imemisega venitab ta ise rinda ja nibu väljapoole. Proovi laps rinnale saada toidukorra alguses, mitte lõpus. Siis on ta rohkem motiveeritud aktiivselt imema, sest ta on näljane. Ainult magustoiduks rinda võttes ei ime ta nii aktiivselt ning kipub kergesti rinna lahti laskma, mistõttu nibu tõmbub uuesti sisse ning uuesti haarata on seda keeruline ning kuna kõht on ju ka enamvähem täis, siis ta ei viitsigi:-)

Lapsel tuleb palju lasta rindadega tutvuda. Olge igal võimalusel nahk-naha kontaktis, pikutage paljana soojas toas ning lase tal oma rindasid uurida ja nendega tutvuda. Luba tal alati rinda haarata kui ta vähegi tahab. Mõned imikud õpivadki ise kõige paremini.

Jälgi ka ta rinnast imemise võtet (nibukaitsmega on see erinev). Sellest kuidas tunda ära, et lapsel on õige imemisvõte kirjutasin siin. Kasuta ka erinevaid asendeid, vahel on see titale abiks rinna haaramisel.

Aitab ka rinnanibude väljavenitamine enne toidukorda.Vahel ongi nibu stimuleerimine kõik, mis emal tuleb teha. Selleks võib kasutada rinnapumpa või kui mõlemale partnerile sobib, siis võib ka abikaasa nibude imemisega neid venitada.

Rindade ettestimuleerimisega vallandub tõenäoliselt ka oksüdotsiinirefleks, mis iseenesest on hea, see tõukab ka nibusid väljapoole ning lapsel kaasneb imemise alustamisega positiivne emotsioon – piim kohe tuleb.

Vahel aitab imikul rinda haarata rinna vormimine, toetades sõrmedega seda alt ning vajutades pöidlaga õrnalt peale. Tähtis on aga jälgida, et ei vajutataks liiga nibu lähedalt.

Teed väga õigesti, et annad väljapumbatud piima lisaks. Aga tee seda kindlasti tassist või lusikast! Su lapsel on ees niigi tõsine õppus rinna haaramiseks, lutipudeliga kaasnev vale võte on sellele kindlasti suureks takistuseks. Isegi kui annad pudelit harva. Pigem võta endale eesmärgiks laps kiiresti rinnale saada, et võiksid nibukaitsmest ja lutipudelist täielikult loobuda.

Nibukaitsmeid võiksidki hakata vaikselt ära võtma ning last kohe toidukorra alguses rinnale panema. Pusige ja üritage võimalikult kaua ja tihti palja rinnaga, kui üldse ei õnnestu, siis selleks, et puhata ja “tankida” pane nibukaitse ning sööda tal kõht täis. Iga toidukorda alusta aga palja rinnaga. Ma tegelikult soovitaksin nibukaitsmed ja lutipudeli kohe ja täielikult ära jätta, aga eks Sa pead lähtuma sisetundest, kui ikka tõesti ilma ei saa, siis vahepeal anna..

Toidukorra alguses pigista talle natuke piima otse suhu. Mõned lapsed võivad siis meelsamini tahta imeda kui teavad, mis neid ees ootab.

Usun, et saate õige pea mõnusat imetamisaega nautima hakata! Kui Sa siiski ei saa last rinnale, siis soovitan Sul kohtuda imetamisnõustajaga, üheskoos saate kindlasti hakkama!

Kaunist kevadet soovides,

Nele

Vastsündinu ööpäevane toidukogus

Küsimus:

Tere!

Mul on analoogne mure Eriniga. Olen praegu oma 2-nädalase poisiga haiglas (diagnoosiks viiruslik bronhiit) ja selletõttu pean teda iga söömise eel ja järel kaaluma, et teada saada, palju ta sööb. Sööb ta 8-9 korda päevas ja ühe söögikorra jooksul on imetud piimakogused suhteliselt seinast-seina olnud, vahemik on 30-100 g. Mis mulle muret teeb, on see, et ta on praeguseks ületanud oma sünnikaalu vaid 100 grammiga ning ta kaal seisab paigal juba terve nädala.
Sööb ta muidu ahnelt, neelamist on kuulda iga paari imemise järel ning tundub, et ta “disklahvib” rinna niipea, kui piima kättesaamiseks tuleb rohkem tööd teha. Siis hakkab rabelema ning laseb rinna lahti. Võtab küll uuesti, kuid laseb paari imemise järel uuesti lahti. Siis olen teist rinda pakkunud.
Arst arvas, et 60 g piima söögikorra kohta on vähe, aga mis oleks siis piisav või hea kogus?

Ette tänades,
Triin

Vastus:

Tere Triin!

Üritan umbkaudu arvutada kui palju ta võiks olla kõige madalamast kaalust siiani juurde võtnud. Ütled, et sünnikaalule on lisandunud 100g. Ma eeldan, et sünnikaalust võttis ta alla u 5-10% ja ta kaalus sündides näiteks 3 kg. Selle järgi on ta kahe nädalaga kaalus juurde võtnud 250-400g. Mis on täiesti hästi!! Muidugi on mu arvutus väga oletuslik, aga arvuta ise täpsemalt. Ühe nädalaga peab laps min 125g juurde võtma. Ja seda ta on kenasti teinud.

Ootuspärane on, et laps sööb ühe toidukorraga 30-80 ml, teeb seda iga 1,5-2,5h tagant ehk ööpäevas umbes 10-12 korda. Kui Sulle tundub, et ta ei saa kõhtu täis, siis paku talle tihedamini rinda. 60 ml ühe toidukorraga on täiesti hea, sellepärast ei pea kindlasti muretsema. Rohkem nii väikese lapse kõhtu ei mahugi!!

Aegajalt rinnast keeldumine käib imemise õppimise juurde. Vaata ka eelmist teemat, seal kirjutasin sellest pikemalt ehk saad ka sealt mõned head mõtted.

Selle info põhjal tundub mulle, et muretsemiseks pole mingit põhjust. Edaspidi jälgi ta kaaluiivet ning seda, et ta vähemalt 6 x ööpäevas lahjat pissi pissiks.

Soovin teile kiiret paranemist!

Parimate tervitustega,

Nele

Enneaegse lapse rinnalepanek

Küsimus:

tere!
minul selline mure.Pisike syndis enneaegselt kuuaega varem.aga pisike ei ole siiamaani tissiotsa korralikult saanud.kõik asjad on ette n2idatud kuidas peab lapse rinnapeale panema aga pisike imeb natuke aega (ma isegi ei tea kas ta sealt midagi saab) ja siis kas jaab magama v siis hakkab pusklema ja kaklema ja lykkab tissi eemale.(ta mul esimene laps).Et ma ise ei oska varsti midagi teha.Nutma lausa ajab selline asi,et pisike ei taha kuidagi rinda võtta.et mida peaks tegema v mida üritama,et saada pisike rinnaotsa korralikult imema.

Vastus:

Tere!

Täitsa mõistan Su muret. Hea, et kirjutasid ja abi otsisid.

Esmalt soovitan Sul kohtuda imetamisnõustajaga. Vajadusel kasvõi mitmeid kordi.  Temalt saad kõige kiiremini abi, ta aitab Sul lapse rinnale saada, vaatab üle imemisvõtte ning aitab sättida asendit. Tõenäoliselt see aitab teid ning rohkem polegi vaja.

Vaata ka eelmist teemat, seal kirjeldasin imemisvõtet ja mõnd imetamisasendit. Just erinevaid asendeid proovigi. Kui ta jääb magama, siis silita ja paita teda, mudi vaikselt jalataldu, räägi ja laula. Väga sobilik on see nn laid-back nurturing asend. Link on eelmises teemas. 

Paku võimalikult tihedalt talle rinda. Mida rohkem Sa talle süüa annad, seda rohkem ta ka süüa saab. Ära vaata kella, ära pea toitmisvahesid.

Kui Sulle tundub, et ta ei saa piisavalt piima kätte, siis pumpa rinnapiima välja ning anna talle süstlast või lusika pealt juurde. Ära kasuta lutipudelit. Tee seda nii kaua kui ta on imemise korralikult selgeks saanud.

Enenaegsed ja madala sünnikaaluga imikud võivad ühe toidukorra ajal üsna sageli pikki pause teha. Ta võib teha näiteks 4-5 imemisliigutust ja seejärel pausi 4-5 minutit. On tähtis, et imikut ei võetaks rinnalt liiga kiiresti ära. Sulle tundub, et ta magab, tõenäoliselt siiski mitte, ta võib unisena ühel hetkel uuesti imema hakata. Hoia teda ka magades rinnal. Ta võib lausa tund aega seda teha. Peale rinnaga toitmist paku rinnapiima süstlast või tassist. Pakugi rinda ja lusikat/tassi/süstalt vaheldumisi kuni ta juba efektiivselt imeda oskab.

Mõndadele titadele ei meeldi suur piimavool, mis vallandub 20 sek kuni 5 min jooksul pärast imemise alustamist. Sel juhul aitab kui pumpad käsitsi suurema voolu välja ning seejärel paned lapse uuesti rinnale.

Mõni laps aga ei jõua just ära oodata, millal piim tulema hakkab, imevad paar korda, saavad aru, et piima ei tule ning tõmbavad ennast lahti. Sel juhul peaks pakkuma rinda siis kui oksütotsiinirefleks on vallandunud ning piim voolama hakanud. Seda saad esile kutsuda ka ise, igasugune rindade stimulatsioon aitab selle vallanduda.

Ka piimapaisu ajal ei taha mõned lapsed imeda, sest neil on raske rinda haarata. Pumpa rind veidi tühjemaks ning paku siis uuesti.

Aga mõnel imikul lähebki imemise õppimine kauem kui teisel. Oluline, et ta kaalus kenasti juurde võtaks (min 500 g kuus ehk u 125g nädalas) ning ööpäevas rohkem kui 6x lahjat pissi pissiks. Siis võid olla kindel, et ta saab kõhu täis.

Usun, et saate oma murele lahenduse ja teid ootab ees pikk ja positiivne imetamissuhe!

Võin aidata Sul leida elukohajärgse imetamisnõustaja kontakte. Kui vajad abi, siis helista mulle! Minu kontakti leiad lehe paremalt osast.

Kaunist kevadet,

Nele

Õige imemisvõte

Küsimus:

Tere! Kommenteerisin siin just hiljuti väikese kaaluiibe teemat. Nüüd hakkab teise lapsega endal jälle sama mure tekkima. Seoses sellega tahaksin imemisvõtte kohta uurida. Kuidas saada aru, et lapsel on õige võte? Saime täna oma kuuse tirtsu kaalutud ning perearst leidis, et kaaluiive võiks tal suurem olla. Meile teadaolevast vähimast kaalust on tirts esimese kuuga juurde võtnud umbes 800 grammi. Saan aru, et seda ei ole vähe, kuid kohe tekkis hirm südamesse. Esimene laps võttis esimese kuuga rohkem juurde ning temaga tekkis hiljem probleem, et kaaluiive oli väike. Imetasin teda kokku 1,3 aastat, endal kogu aeg hirm südames, et mul tegelikult piima ei jagu või ta ei saa seda kätte. Seetõttu hakkasime talle ka natuke enne poolt aastat lisaoitu andma. Teise lapse ootamise ajal kartsin juba ette, et imetamine võib probleemseks osutuda. Seetõttu on ilmselt kohe esimesest päevast olnud hirm, et laps ei saa piisavalt süüa. Esimesed nädala või isegi kaks oli imetamise alustamine natuke valulik. See võis ilmselt olla muidugi piimapaisu ja teisel nädalal tekkinud rinnapõletiku süü. Nüüdseks minu jaoks imetamine enam ebamugav ei ole, kuid siiski on tunne, et lapsel ei ole piisavalt nibuvälja suus. Ka esimese lapsega pelgasin seda, kuid võtet korrigeerida ei osanud. Käisime korra ka nõustaja juures, kuid seal pisteti laps mulle rinna peale nii “nagu peab” ning sellega kogu nõustamine piirdus. Ma ei saanudki aru kas ma tegin ise midagi valesti või mitte. Ise lähtusin sellest, et kui minu jaoks imetamine valus ei ole, siis peaks võte ikkagi õige olema. Samas ikka hinges kripeldas aeg-ajalt. Seega tahakski pika jutu peale teada kuidas saab kontrollida kas lapse imemisvõte on õige ning kuidas veenda last suuremat nibuvälja suhu haarama? Vastuse eest ette tänades, Erin.

Vastus:

Tere Erin!

Kõigepealt võtan maha Sinu hirmu: kui laps võtab ühes kuus juurde vähemalt 500 grammi (see kehtib esimese kuue elukuu kohta ja seda ka kaalutud keskmisena ehk et võib ka nii olla, et mõnel kuul 700 ja teisel jälle 300) ning ta pissib lahjat pissi rohkem kui 6 korda ööpäevas, siis ta saab kindlasti kõhu täis ja Sa ei pea muretsema!

Nagu Sa kindlasti isegi tead, siis ema hirm kandub väga kergesti üle lapsele ning võib põhjustada just täpselt hirmuga seotut. Usalda oma last, ta teab kui palju tal süüa on vaja. Lapsed ei jäta ennast kunagi nälga! Nad oskavad ideaalselt ise oma söömisi reguleerida.

Oluline on lapsele alati rinda pakkuda kui ta selleks märku annab ning nii kaua imeda lasta kui ta soovib. Laps laseb ise rinna lahti kui ta enam ei soovi. Võik kui see rind tühjaks sai. Paku alati igaks juhuks ka teist rinda. Kui ta näljaseks jäi, siis sööb ta sellest isukalt edasi. Kui mitte, siis lihtsalt ei võta. Kui nii talitada, siis võib olla kindel, et ta sööb täpselt nii palju kui tal kasvamiseks ning arenemiseks hetkel vaja on.

See on väga hea märk, et imetamine on Sinu jaoks mugav ning ei põhjusta enam vaevusi. Vaevused esimesel elukuul on väga tavalised, kuid need mööduvad iseenesest. Sellele (ja lapse kaaluiibele) tuginedes võib väita, et tõenäoliselt on Su lapsel ka korrektne imemisvõte. Igaks juhuks aga panen kirja mõned tingimused, millele vastamine/mitte vastamine aitab hinnata imemisvõtte korrektsust.

 

 

 

 

 

 

 

Laps on õigesti rinnal, kui tema

- suu on laialt avatud

- alumine huul on väljapoole pööratud (võid ise ka sõrmega kaasa aidata)

- suus on lisaks nibule suur suutäis nibuvälja

- nina ja lõug on surutud vastu rinda

- põsed on ümarad ja punnis

- ei kostu lutsutamist, luristamist, vaid neelamist

Ka imetamisasend on tähtis. Vali endale mugav asend. Võta laps hästi enda lähedale (kõht vastu kõhtu). Säti laps näoga rinna poole nii, et ta ei peaks pead pöörama. Jälgi, et lapse nina oleks kohakuti rinnanibuga, siis ta saab rinna haaramiseks pea pisut kuklasse lükata ning seega ka suurel nibuvälja haarata (see on vastus Su küsimusele!). Toeta last nii kukla tagant turjalt kui ka selja ja pepu alt, nii et tal oleks kindel ja mugav.

Laps tunneb rinna puudutust, avab suu ja hakkab otsima. Anna talle aega suu korralikult avada ning samal hetkel tõmba teda kergelt veelgi lähemale nii, et ta rind satub lapse suhu. Oluline on, et ta ise haaraks rinna! Siis võtavad nad tavaliselt õigesti. Kui ema rinna lapse suhu paneb, siis ei pruugi võte õige jääda. Laps peab lisaks nibule haarama vähemalt sama palju või isegi kaks korda rohkem nibu ümber olevat pruuni nibuvälja. Siis on kindel, et ta saab piima hästi kätte.

Imetamisasendi kohta ei saa tegelikult kunagi öelda, kas see on õige või vale. Tuleb lihtsalt jälgida, et lapsel ja emal oleks mugav, et oleksid täidetud need mõned tingimused, mida eelpool kirjeldasin.

On üks asend, mis on äärmiselt sobilik kõigile neile, kel on misiganes probleemid imemisega (kipuvad magama jääma, pusklevad rinna vastu, ei haara õigesti jne jne). Inglise keeles on see laid-back nurturing. Rohkem infot selle kohta (ka pildimaterjali) leiad siit.

Kui oled aga siiski mures, et kaaluiive väike on, siis paku talle lihtsalt tihedamini rinda. See on lihtne reegel, mida rohkem süüa anda, seda rohkem ta süüa saab ning kaalus ka juurde võtab. Sage (ja eriti öine) imetamine aitab efektiivselt kaasa piimakoguse suurenemisele. Piimakoguse suurendamisest kirjutasin ka siin.

Peaasi on mitte murteseda. Olen kindel, et teil saab pikk ja kaunis imetamissuhe olema!

Kaunist kevadet,

Nele

Unevõlg

Küsimus:

Minu probleemiks on öösel sagedasest imetamisest (ehk siis tiss-suhu- tita- uinutamisest) tekinud unevõlg. Kui unevõlg kestab kaua, teeb see teadagi inimesega palju pahandust. Lapsi on mul kaks – 7-kuune ja 5-aastane. 

Tita ärkab öösel oma 2-3 x. Kogu aeg on tundunud, et säästan end ülestõusmise vaevast, kui lasen tal tissi otsas edasi magada; kontrollimata otseselt, kas ta seal sööb või lihtsalt “rahuneb”. Sünnist saadik on ta maganud oma ema ja isa vahel.

Perearst soovitas anda tita ööseks kellegi teise käsutusse.Kellegi teisena ei näe ma muud kui meest, kuigi teades, et ta töötab 3 koha peal, ei jatku mul nahaalsust teda nutva imikuga niigi nappidel unetundidel koormata.Kord proovisime seda, et annab siis vett, tühja lutti või kussutab niisama, aga mu närv ütles enne üles. Nagunii ju kuuled seda nuttu.

Minu küsimus oleks, kas tasub anda õhtul lapsele rahustavat teed või mingit n.ö. Head ÖÖd putru, et ta magaks ca 5 tundi järjest täis? Milline oleks nende teede ja putrude ideaalne koostis? Poes müüdavad valmispudrud sisaldavad piima, aga olen lugenud, et enne aastaseks saamist lehmapiima pakkuda ei tasu.  

6- kuuselt hakkas saama lisatoitusid; kord “Hippi”, kord omatehtud püreesid. Iseenesest on ta suur tahke toidu huviline, aga erilise regulaarsusega meie söögikorrad ega  elurütm  just ei hiilga. Nüüd on saanud ka juba 3 x päevas lisatoitu – ikka rinnpaiima pärast peale – ja pisut ehk on meie ööd rahulikumad. Või on tita uinutamiseks veel mingeid mõistlikke võtteid?

 

Aitäh vastuse eest!

Vastus:

Esimese hooga tundus mulle, et pean Sulle väga ebaprofessionaalselt vastama: tean, mida Sa tunned.. Mul on kaks kuud vanem laps ja samasugune unevõlg. Aga mis see annab? Okei, võib olla lohutava teadmise, et keegi kuskil veel vaevleb öösiti. Mulle endale see aegajalt loeb kui kuulen, et ma pole ainus inimene maailmas, kes mingist raskusest parasjagu läbi murrab:-) Aga igal juhul poleks see kuigi professionaalne.

Mida siis tegelikult ette võtta? Sa oled täitsa õigel teel. Päeval korralikult toitudes tahavad enamus lapsi öösiti vähem süüa. Meest pole (veel:-)) mõtet loosse segada. Tema kord võib tulla siis kui peaksid kunagi kauges tulevikus rinnast võõrutamisel abi vajama:-) Aga see on hoopis teine jutt.

Põhimõtteliselt pole 2-3x söömist öö jooksul palju. On titasid, kes teevad seda 5-7 korda. Kui see Sind lohutab:-) Inimesed on aga erinevad ja ka paar korda öist ärkamist võib põhjustada tõsist muret.

Õhtul kõhu täissöötmine on proovimist väärt küll. See võib hästi aidata, aga alati ei pruugi ka. Rahustavaid titade teesid ei ole minu teada olemas. Las need jäävad vanematele inimestele.Lehmapiima alla aastasele imkule tõepoolest anda ei tohi..

Titad ärkavad öösiti nii näljast kui ka läheduse- ja turvatunde vajadusest. Väga hea, et te seda talle pakute. Koos magamine ja öine imetamine, nagu ka imetamine üldse, on olulised võtmetegurid turvalise kiindumussuhte tekkimisele. Ehk et lisaks nälja kustutamisele pakud Sa oma lapse arengule veel midagi väga olulist. Kokkuvõtvalt kirjutavad sellest dr William ja Martha Sears oma raamatus “Turvaline kiindumussuhe oma lapsega” Kui see teadmine äkki jõudu juurde annab..

Sa võiksid mõelda ka oma kehaasendi peale. Kasuta öise imetamise ajal ohtralt patju. Tõepoolest ohtralt. Kindlasti polsterda oma seljatagune. Võib olla annab mugav asend Sulle võimaluse imetamise ajal uinuda.

Tavaliselt magavad imikud sügavamalt ja pikemalt esimese osa ööst. Et unevõlast vabaneda mine mõned õhtud temaga ühel ajal magama.Ma tean, et igal õhtu ei raatsi, muidu soovitaksin seda:-) Kui Sul võimalik on, siis proovi temaga ühes rütmis mõnda aega toimetada, maga, või kasvõi puhka niisamuti, ka ta päevaunede ajal.

Lohutuseks veel nii palju, et kui esimene eluaasta ümber saab, siis läheb kergemaks. Lapsed õpivad ajapikku täitsa rahulikult magama. Seniks peame aga meie ennast nende järgi sättima.

Oled mures ka oma mehe pärast. Täitsa mõistetav. See on nüüd küll uitmõte, aga äkki on mingi iva sees, kui magad mõned ööd titaga kahekesi teises toas. Võib ju olla, et oled veidi ärev iga kord kui ta ärkab, sest tead, et mees peab olema järgmiseks päevaks välja puhanud. See kandub üle ka titale ja tema unnesuigutamine on seetõttu pikem ja ta nutab kauem.

Aga nagu Ssa aru saad, siis pole mul Sulle mingit väga head retsepti pakkuda. Kahjuks:-( Lihtsalt tuleb see aeg üle elada. Kas pole irooniline ütlus, et magab nagu beebi. Vaevalt, et ütleja mõtleb selle all öö läbi vähkremist, iga paari tunni tagant nutmist ja söömist:-)

Ja üks tähelepanek veel: Sina saatsid oma küsimuse mulle pool kaksteist öösel ja mina vastan sellele pool üks öösel. Mõlemad unevõlas titeemmed:-) Niisiis, lähme nüüd kohe magama:-)

Rahulikke öid soovides,

Nele

Aeglane kaalukasv

Küsimus:

Mure seisneb selles, et laps võtab kaalus väga vähe juurde. Närb kosuja on ta olnud sünnist saati – 7 kuuga kosunud 3kg ja kasvanud 20cm – 7 kuuselt kaalub 5700 ja on 66,5cm pikk (arsti juures korralisel kaalumisel on kaaluiive alati olnud imetilluke – ja nüüd viimasel korral hoopiski negatiivne: -140g).

Laps ise on väga rõõmus ja aktiivne. On siiani saanud vaid rinnapiima kuid viimasel kuul olen hakanud talle maitsmiseks pakkuma Hipp erinevaid tooteid. Arsti sõnul peaksin ma igal söögikorral talle pakkuma juurde rinnapiimaasendajat ning lisaks siis veel ka püreesid.

Võiksin neid juurde anda küll – aga kui tihti ja kui palju?

Vastus:

Tere Margit!

Hea, et kirjutasid! Selle info põhjal, mis Su kirjast sain, tundub mulle, et suureks mureks põhjust pole. Muidugi on mul kogu taustast ikka tubli tükk puudu, aga tõenäoliselt oleks vastus siiski sama.

Lapse esimese 6 kuu keskmine kaaluiive peaks olema vähemalt 500g kuus. Umbes nii ju oligi, eks? Seitsmendal elukuul -140g pole ka väga ebatavaline, sest ta on muutumas järjest aktiivsemaks – roomamine, käputamine, istumine, püsti tõusmine - enamus sellest on tal parasjagu käsil või kohe ees. Pikkust Sa ei peaks lapse puhul ühe mõõdikuna väga vaatama. Mõned lihtsalt ongi lühemad kui teised. Eriti kui perekonnas on eespool lühikesi pereliikmeid.

Oluline on, et Sina ei muretseks, saaksid piisavalt puhata ning toituksid regulaarselt ja tervislikult, siis on ka Su piim lapsele toitev.  Selles vanuses võid Sa hakata julgelt talle ka lisatoitu pakkuma. Paaril esimesel päeval paar ampsu iga uut toitu, aga sealt edasi juba täpselt nii palju kui ta tahab, kasvõi kausitäie:-) Erinevad juurviljapüreed (kui ise teed, siis lisa tilk külmpressiõli ka sisse, muidu mõned rasvlahustuvad vitamiinid ei omandu), pudrud, puuviljapüreed ja õige pea ka toored puuviljad – õuna või banaani seest kaabitud lusikatäied, marjad jmt. Öeldakse, et ühes kuus võiks lisanduda üks toidukord. Sina võiksid talle koheselt kaks lisatoidu korda tekitada. 3. ja 4. lisa aegamisi. 

Anna alati kõigepealt rinda ja siis tahket toitu. Kui Sulle tundub, et ta tahket toitu siis enam ei taha, siis tee vastupidi. Ja alati võid pakkuda ka nii: rinnapiim, tahke toit, rinnapiim (joogiks). Juua võid muidugi ka vett juurde anda. Ka kodune sõstra(või muu marja)mahl pole paha (lahjendatud muidugi).

Kui oled siiski mures, võid rahuliku südamega ka piimasegu juurde pakkuda. Aga sel juhul tee seda kindlasti tassist mitte lutipudelist.

Kõige selle peale võib Su lapse kaaluiive järgmistel kuudel suurem olla, aga ei pruugi ka. Mõned lapsed lihtsalt ongi pisikesed. Mõtle oma lähisugulased läbi, kui pikad ja suured nad siis ikka on?:-)

Alati võid mulle ka helistada ja lisa küsida! Loodan, et saan abiks olla.

Muretut kasvamist teile soovides,

Nele

Kiire kaalukasv esimestel elukuudel

Küsimus:

Minu küsimus on suurtest, ainult rinnapiima toidul olevatest, lastest. Mu laps ületab suurelt kõik olemasolevad kaalukõverad- sündides 4,4; esimese kuu kaaluiive 1,6, teine kuu 1,3 ja kolmas kuu 0,8- viimast kuud ei tea. Ka pikkusesse viskab- 54, 60, 65, 68. Nii mõnigi kord on juhtunud, et 1-2 kuud vanema lapse ema räägib oma suurest beebist, kuid meie preiliga võrrelda ikkagi ei kannata. Mu ema instinkt ütleb, et põhjust muretsemiseks pole, kuid sellegipoolest võtab aegajalt väike masendus võimust “kui suureks see tüdruk ometigi kasvab.” Nagu öeldud, sööb ainult rinnapiima- päevasel ajal 3 h intervalli tagant; lõunauinaku ajal on vahe 4-5 h tundi ning öösel tavaliselt 2 x 5 h. Kas mul on põhjust muretsemiseks või kas on mingeid nüansse, millele peaksin tähelepanu pöörama (võimalik ainevahetushäire vms)? Laps on muidu rahulik ja mulle jätab igati õnneliku beebi mulje. Ahjaa- vanemad on ka pikad.

Tere!

Pisikeste titade emade mured on peaaegu alati seotud lapse söömisega. Olgu siis mure põhjuseks vähene kaaluiive või siis vastupidi tempokas kasvamine. See viimane variant on kindlasti parem, sest vähemalt üks mis on kindel - laps ei ole näljane. Aga mure jääb. Õigesti tegid, et järgi küsisid.

Rinnapiimatoidul olevate laste puhul on päris tavaline, et esimesel poolaastal võib nende kaaluiive olla peaaegu et kosmiline (kuigi Sinu lapse kaalu ja pikkuse kasv on peaaegu et keskmisel tasemel).

Toon Sulle võrdluseks oma esimese lapse, kes 1. elukuul võttis juurde 2 kg, 2. kuul 1,2kg ja 3. kuul 1,1 kg. Pikkust viskas ka mehiselt, 4. elukuuks oli ta Sinu lapsega sarnaselt 68cm pikk. Samas 1-aastaselt kaalus ta 10 kg ja 2-aastaselt 11kg. Selline kleenuke pikk poiss. Samuti pikkade vanemate laps.

Rinnapiimalapse puhul on kiire kaalukasv esimestel elukuudel tavaline. Samas võib see olla ka risti vastupidi, kumbki pole anomaalia. Umbes 3. või 4. elukuul see tihtilugu aeglustub hetkeks (nagu ka Sinu lapse puhul), et siis veel veidi tõusta. Kui laps muutub aktiivsemaks – hakkab keerama, roomama, käputama, istuma ja lõpuks kõndima, võib juhtuda, et mõnel kuul on kaaluiive hoopis null või lausa negatiivne. Ka see on täitsa tavaline.

Loomulikult ei saa kunagi välistada mõnd haiguslikku seisundit. Aga Sinu poolt antud info taustal tundub see väga ebatõenäoline. Näiteks diabeeti põdevate emade lapsed võivad olla liigsuure kaaluiivega.  

Mulle tundub, et muretsemiseks pole mingit põhjust. Nagu öeldakse – paks laps, ilus laps:-) Kuigi tõenäoliselt märkad juba enne tema esimese eluaasta täitumist, et väiksel pontshikul on kõik voldid kadunud ning punase kleidikese sees on üks sale tütarlaps.:-)

Muretut kasvamist teile!

Piim on otsas

Minu 2,5 aastane poeg, kes aegajalt väikese õe eeskujul tissi proovib, aga sealt midagi kätte ei saa (sest ta on unustanud õige imemisvõtte), teatab: piim on otsas, peame ostma. :-)

See on emmede sage mure, et rinnapiim on vähenenud või lausa otsa saanud. Põhjuseid selleks on erinevaid, aga need pole hetkel olulised. Paari viimase päeva jooksul olen rääkinud mitme emaga, kellel on ühel või teisel määral see sama mure. Kirjutan siis sellel teemal veidi.

Hea uudis on see, et põhimõtteliselt on võimalik kõikidel kunagi lapse ilmale toonud emadel imetada. Või uuesti imetama hakata. Isegi kui on möödunud aastaid. Ka vanaemad võivad uuesti imetama hakata!:-) Seda nimetatakse relaktatsiooniks.

Tavaliselt ei ole küsimus aga aastatejärgses uuesti imetama hakkamises, vaid pigem on see siiski sünnitusjärgne probleem. Olgu lapsed siis 1-nädalased või 1-aastased, piima on alati võimalik rindadesse taastekitada! Olgu siis tegu vähenenud rinnapiimaga või katkestatud imetamissuhtega, mida ema soovib taastada.

 Mida siis ema tegema peaks, et rinnapiima kogust suurendada või imetamist taastada?

Imikul tuleb lasta sageli imeda. Imemine stimuleerib rindasid ning annab organismile käsu hakata sellele vastuseks piima tootma. Eriti hästi aitab piimatootmisele kaasa öine imetamine.

Rinda võib pakkuda iga paari tunni järelvõi ka tihedamini kui laps seda soovib. Ka “tühja rinna” imemine aitab kaasa piima tekkele. Laps võiks imeda nii kaua kui ta tahab. Unised lapsed on tavaliselt head imejad.

Ema ei tohiks kannatada janu. Ta peaks jooma alati, kui janu tekib. Sageli arvatakse, et väga suur joodav vedelikuhulk tekitab piima juurde, aga see on vale. Liigne joomine võib vahel hoopis piimavaru vähedada.

Ema ja laps peaksid võimalikult palju koos olema, soovitav on olla nahk-naha kontaktis. Ka koos magamine aitab piimatootmisele kaasa.

Kui rinnapiima vähenemine on tingitud kunsttoidu andmisest (seega lutipudeli kasutamisest), siis on oluline pöörduda tagasi vaid rinna juurde ning loobuda lutipudeli, kuivluti või nibukaitsemete kasutamisest. Lutipudelist ja rinnast samaaegselt toitmine ei ole võimalik. Lapsed eelistavad lutipudelit, sest sealt saavad nad kergema vaevaga toidu kätte ning paari kuu jooksul loobuvad täielikult rinnast. Sel juhul peaks ema alustuseks pakkuma rinnale lisaks lapse kaalule vastava koguse kustlikku toitu. Toites teda tassist, lusika pealt või vastsündinute puhul süstlaga. Niipea kui tekib natuke rinnapiima, võib kunsttoidu kogust koheselt vähendada. Niimoodi järk-järgult kunsttoidu osakaalu vähendades saabki üle minna rinnaga toitmisele.

Tuleb jälgida, et laps võtaks korralikult kaalus juurde (esimese kuue kuu keskmine kaaluiive peaks olema vähemalt 500g kuu kohta) ning pissiks rohkem kui 6 korda ööpäevas. Kui need tingimused on täidetud, siis võib olla kindel, et laps saab kenasti kõhu täis.

Nii enne kui peale tassist toitmist tuleks alati ka rinda pakkuda.

Aeg, mis kulub naise piimakoguse suurendamiseks, on väga erinev. On suureks abiks kui ema on tugevalt motiveeritud ning tita on nõus sagedasti imema. Aga mureks pole ka mingit põhjust kui see võtab oodatust kauem aega.

Kui tita veel vahel imeb, siis suureneb piimakogus mõne päevaga. Kui laps on rinnast imemise katkestanud võib piima tekkimiseks kuluda paar nädalat või ka rohkem.

Kergem on imetamist uuesti alustada kui laps on alla 2 kuu vanune. Aga võimalik on see igas vanuses!

Kõik lapsed armastavad rinnal olla. Tuleb lihtsalt kannatlik olla ja anda neile aega õppimiseks ja harjutamiseks.  

Aga paari aasta vanuses kui viimasest imetamisest on üksjagu aega möödas (minu poja puhul umbes aasta) võib juhtuda, et laps on unustanud imemisvõtte. Mõned lapsed oskavad imeda aga veel ka seitsme aasatsena. See on väga individuaalne. Alla 1-aastased lapsed oskavad imeda aga kindlasti, sest see on üks ellujäämisinstinktidest, mida nad selles vanuses veel kindlasti ära ei unusta!

Rinnapiimast võõrutamine. Millal ja kuidas?

Minu e-mailile tuli selline küsimus: Millal ja kuidas oleks võimalikult valutu last rinnapiimast võõrutada. Laps 1a. Tänud vastuse eest.

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ÜRO Lastefond (UNICEF) ja tervishoiuagentuurid üle kogu maailma soovitavad elu parimaks alguseks, et emad toidaksid oma lapsi esimesed kuus kuud ainult rinnapiimaga ning jätkaksid rinnapiima andmist teiste toitude ja jookide kõrval kuni kahe aasta vanuseni või kauemgi, kuni ema ja laps seda soovivad.

6- kuni 8-kuused lapsed omandavad rinnapiimast keskmiselt 70% oma energiavajadusest, 9- 11-kuuselt langeb see ligikaudu 55% peale ning 12-24 kuuselt on see 40%.  Rinnapiim sisaldab kõrgel määral proteiine, vitamiine, mineraale, rasvhappeid ja antikehi. Ühes milliliitris on märgatavalt rohkem toitaineid kui misiganes teises toidus. Ja seda sõltumata lapse vanusest. Kuigi sageli arvatakse, et mis see suur laps sellest piimast ikka enam saab..

Vastuseks küsimusele: võõrutada ei saa kahjuks valutult.

Emale ja lapsele kõige loomulikum viis on lapse iseeneslik rinnast võõrdumine. See võib juhtuda teisel eluaastal, aga vahel ka hiljem. Valmisolek rinnast loobumiseks saabub igal lapsel erineval ajal.

Võõrdumine on kahepoolne protsess, mille käigus mõlemad osapooled tunnevad ennast hästi, tavaliselt on ka soov võõrdumiseks mõlemapoolne.

Kui ema tunneb, et ta peab mingil põhjusel (on see siis tööleminek, terviseprobleemid, stress lähikondlaste survest või misiganes ema vajadus) lapse rinnast võõrutama, siis selleks on sobiv järkjärguline võõrutamine. Tasapisi lõpetamine sarnaneb kõige enam loomuliku rinnast võõrdumisega. Ema piimatootmine saab tasapisi väheneda, ilma suurema ebamugavustundeta ema jaoks. Nii emal kui lapsel on sel juhul aega kohanemiseks ning ema saab hinnata lapse reageeringuid ning tasapisi leida viise kompenseerimiseks.

Sisuliselt tähendab see imetamiskordade järk-järgulist vähendamist ja muu toiduga asendamist.

Kui ema kavandab võõrutamist ilma lapsepoolsete signaalideta, siis peaks laps juba sööma vanusele vastavat asendustoitu, võõrutada ei tohiks alla 1-aastast last. Rinna andmise lõpetamisest tulenev lähedusevajadus tuleb ka kindlasti kompenseerida.

Mõned mõtted: alusta nende imetamiskordade ärajätmisega, millest laps on kõige vähem huvitatud. Hoia laps tegevuses, mängi temaga palju, käi väljas ja paku talle uusi elamusi. Lapsele olulised söötmiskorrad (nt enne uinumist) võivad viimaseks ja ka päris pikaks veel jääda. Paku lapsele palju hellust, kuid väldi “imetamisasendeid”. Hoia käepäerast lapsele meeldivaid vaheeineid ja joogivett. Ja pea alati meeles - sinu otsus ei pea olema lõplik, see ei ole “kõik või mitte midagi”. Alati võid järele anda, alati võid sammu tagasi astuda.

Järkjärgulisel võõrutamisel jäävad lõpuks mõned imetamiskorrad ööpäevas. Lõplik võõrutamine ei pea sellisel juhul enam suurt kahjutunnet põhjustama.

Oluline on valida ema ja last rahuldav võõrutamistempo. Mõned märgid, mis näitavad, et edenetud on liiga kiiresti: laps on häiritud, rahutu, nutu- ja/või protestivalmis. Või on vealtnäha rahulik, aga ärkab öösiti, on hakanud klammerduma ema külge, tal on tekkinud või suurenenud hirm eraldatuse ees, ta on hakanud hammustama või leidnud uue kiindumusobjekti (pehme loom, riideese vmt). Samuti võib liiga kiirelt võõrutamine tekitada ebamugavust emale. Seda nii füüsiliselt – rinnad pakitsevad, kui ka emotsionaalselt – ema tunneb ennast häiritult, teda valdab süü- või kahetsustunne jmt. Üks liiga kiirelt edenemise märke on ka see kui emale tundub lapse tissita hoidmine lihtsalt liiga suure ja aeganõudva tööna. Astu samm tagasi ja lase ajal kulgeda.

Sellel teemal võiks veel pikalt kirjutada. Pikaajalise imetamise kasudest emale ja lapsele, tehtud uurimustest, võõrutamise planeerimisest, olukordadest, kus emale tundub, et ta peaks lapse rinnast võõrutama, kuid tegelikult see pole siiski vajalik ja veel paljust muust. Tõenäoliselt teen seda mõnele järgmisele samalaadsele küsimusele vastates.

Aga pika jutu lühike kokkuvõte: peamine, et nii ema kui laps oleksid kavandatud tegevuse ja tulemusega rahul. Et imetamissuhe saaks kauni lõpu ja neile mõlemale jääks sellest helge ja soe mäletsus. Lapsele küll alateadvusesse, aga selle mõju ja jõudu ei tasu sugugi alahinnata!

Lutipudelivõttest vabaks?

Laps on 5 kuune. Sünnist saadik imetatud. Viimasel kuul on ema pakkunud talle 1-2x päevas lutipudelist kunsttoitu kuna ta on mures lapse kaalu pärast. Emale tundub, et laps ei saa kõhtu täis. Teine mure on emal veel – imetamine on äärmiselt valulik. Ta saab aru, et lapsel on imemisvõte vale, sest lapse keel ei ole “kausina” rinnanibu all, vaid “togib” rinnanibu hoopis kuskil tagapool.

Kas 5 kuusele lapsele on võimalik õpetada õiget imemisvõtet?

Vastus:

Kõik eelpoolmainitud mured on teineteisega tugevas seoses. Lapsel on vale imemisvõte, seetõttu ei saa ta korralikult piima kätte, mistõttu ei saa ta kõhtu täis ning ta kaal tõuseb aeglaselt. Emale põhjustab vale imemisvõttega imemine suurt valulikkust. Lutipudel, mis on justkui “abiks” aga ainult süvendab imetamise probleemi. laps õpib kiiresti ära nn lutipudelivõtte, mis erineb kardinaalselt rinna imemisvõttest. Lutipudelivõttega ei saa laps rinnast piisavalt piima kätte ja rinnanibud saavad iga imetamisekoirraga traumeeritud. Lutipudelivõte võib kujuneda ka kuivluti kasutamisega.

5 kuune laps on juba peaaegu et isiksus. vähemalt ta ise arvab nii ja oskab seda ka väljendada:-) Ta õpib kiiresti ja unustab kergesti. Saades kätte lutipudelivõtte, millega ta pudelist saab imekergesti piima kätte (igatahes kergemini kui rinna otsas rasket tööd tehes) unustab ta kiiresti päris imemisvõtte. Ja niimoodi minnaksegi tihtipeale rinnapiimalt üle kunsttoidule.. Laps keeldub rinnast. Ta teab, et kuskil on midagi lihtsamat.. Ta on ju seda saanud.

Tagasi ringiõppimine on vaeva väärt vaevarikas tegevus. Nii tita kui ka ema jaoks. Aga see pingutus väärib seda!!! Mismoodi seda siis teha?

5 kuune laps õpib ilusti uuesti rinda imema. Aga ainult ühel tingimusel – ta ei tohi saada samal ajal lutipudelit ega kuivlutti. Ja tavaliselt õpivad nad sel juhul kiiresti ümber.

“Aga mu laps on niigi väikese kaaluga, ma ei saa ju teda ometi sellest lisatoidust ilma jätta,” ütleb ema. Ja täitsa õige, ei tohigi ilma jätta. Võib isegi rohkem anda. Aga mitte pudelist, vaid tassist või lusika pealt. Alguses on see suur plödistamine ja maha läheb rohkem kui suhu, aga õige pea õpib tita päris korralikult tassist jooma ning ühel hetkel kui imemisvõte korras on ja laps piisavalt jälle rinnapiima kätte saab, võib piimaasendaja osakaalu vaikselt vähendama hakata ning lapsest saab jälle rinnapiimalaps.

Ma loodan, et ema, kellega hommikul kohtusime ja sellel ning paljudel teistel teemadel rääkisime, loeb seda, sest see küsimus jäi kuidagi õhku rippuma..

Pärmseen

Täna helises mu telefon kaks korda ühel ja samal teemal. Mõlemal emal oli mure pärmseenega. Mõtlesin siis sellest siin veidi kirjutada.

Kuigi pärmseen on osa meie organismi normaalsest mikrofloorast, siis vohama hakates põhjustab ta palju erinevaid vaevusi. Sealhulgas imetavale emale ja väikesele piimaimejale. Pärmseenest üldiselt saab hea ülevaate refleksoloog Terje Tähe tehtud uurimustööst .

Mida kurja võib pärmseen teha imetavale emale ja tema titale?

Tavaliselt esineb pärmseen nii emal kui lapsel korraga. Tegemist on ju omavahel nii tugevalt seotud tegelastega. Aga mitte alati. Vahel on probleem emal ja vahel hoopis tital.

Tihti aktiveerub pärmseen juba raseduse ajal kui kehas toimuvad suured hormonaalsed muudatused. Samuti tõstab pärmseen pead suures koguses valge ja magusa peale. Tema lemmiktoiduks on valge suhkur, valge jahu ja pärm - maakeeli kommid ja saiakesed:-) Aga ka palju muud, nagu võib lugeda eelpool toodud uurimusest.

Imetaval emal hakkab pärmseen endast tavaliselt märku andma rinna peal. Ta armastab niisket ja sooja, nii on näiteks rinnapadjad tema koduks ja kindluseks. Rinnanibud muutuvad valusaks (või sügelevad ja kipitavad) ning imetamise ajal või järgselt on ühes või mõlemas rinnas tugevad teravad torkivad valud. Nagu nõelad. Või nagu 100 nõela nagu ütles mu tänane teine helistaja. “Nõelatorge” ongi tavaliselt pärmseene diagnoosimise märksõnaks. Nõelatorge võib olla kerge ja ühekordne, aga torkimine võib kesta ka veel pikka aega pärast imetamist. Et siis kuidas kellelgi. Rinnanibud on tavaliselt sügavalt roosad, aga mitte alati.

Titadel avaldub pärmseen peamiselt suus, aga võib välja lüüa ka nahal, mis iganes kehapiirkonnas. Põse sisekülgedel ja vahel ka keele peal on valged kestendavad laigud. (Seda ei tohi aga segamini ajada nn piimavalgega - piim, mis jääb imikule keele peale nagu katt). Üheks tunnuseks on ka lööve mähkmepiirkonnas. Punased väikesed kõrgemad punnikesed. Selle võib segamini ajada tavalise mähkmelööbega, aga sellest saab kergesti aru kui tsinksalvid ja muud mähkmelööbe puhul kasutatavad salvid olukorda ei paranda, vaid hoopis halvendavad. Pärmseen ei taha umbset ja niisket salvi endale peale! 

Aga vahel on nii, et nii ema kui tita mikrofloora tasakaal on paigast ära, pärmseen möllab, aga ühel neist sümptome pole.

Imetamine pärmseenega on paras kunsttükk ja eneseületamine. Emad kirjeldavad neid valusid nagu tulist piinapinki. Titadel on ka suus valus. Nad nutavad imetamise ajal ja ei taha kaua rinda imeda, lasevad lahti ja nutavad jälle, sest kõht on ju tegelikult tühi. Nii käib üks pidev kinnihaakimine ja lahtilaskmine, mis valusate rinnanibudega emale toob kibedad pisarad silma. Kui see tegevus esineb aga üksi ja eraldiseisvana, siis ei pruugi see tingimata pärmseenest põhjustatud olla.

Väga tublid naised kes vaatamata sellisele piinale on jäänud endale kindlaks, et emapiim on lapsele parim ning pole loobunud imetamisest, vaid asunud võitlusse pärmseenega. Ja see võitlus polegi nii keeruline kui esmapilgul tundub. 

Mida siis ikkagi teha?

Tita suud võib loputada Värska veega. Aga samuti on see hea rindadele.

Lokaalseks “raviks” on rindade loputamine soodaveega (1 tl soodat 1/2 kl veele).

Ka õhuvannid on head.

Nii ema kui laps võiksid võtta piimhappebakterit, seda võib anda juba ka päris tillukestele imikutele, jälgides vaid ettenähtud koguseid. 

Ema võiks hommikuti juua klaasi õunaäädikavett (1spl 1 kl veega). 

Mõlemad peaks puhkama. Tore kui on toetav perekond, kes võtab imetavalt emalt ära kogu liigse koormuse ning igapäevastressi, sest ka need on pärmseene tugevad aktivaatorid.

Imetada tuleks tihedamini, aga lühemat aega.

Süüa küüslauku, umbes 6-7 küünt päevas.

Teha CitroPlus’i kuur.

Kui üks rind on valusam kui teine, siis alustada imetamist tervemast rinnast ning kui käivitub oksütotsiinirefleks ja piim “hakkab jooksma”, siis vahetada rind ning anda edasi valusamast. 

Kui imetada on liiga valus, siis pumbata piim välja ning anda lusikaga või tassist. Püüda vältida lutipudelit, sest sellest saab tita kergemini piima kätte ja luti ümber ei pea suuga nii intensiivselt tööd tegema, mistõttu on suur oht, et kui on pärmseenest vabanetud, siis tita on harjunud lutipudeliga ja rinda enam ei taha. Ja sellest on ju ometigi väga kahju.. Sest imetamine ilma pärmseeneta on puhas nauding, nii emale kui titale. Ausõna.

Rinnanibud tuleb hoida võimalikult kuivana.

Aga peamine on siiski muuta oma toidusedelit, et pärmseen oma tavapärasesse rahuolekusse taanduks. Nõuandeid toitumiseks leiab samuti eelpool toodud uurimustööst. Tulemused saabuvad juba ka vaid pärmi, valge suhkru ja jahu välja jätmisel.

Vaid emapiima saaval tital taandub pärmseen samaaegselt emaga.

Pärmseene dieet:

EI TOHI	VÕIB
Valge suhkur ja valge jahu	Rafineerimata toorsuhkur, veidi mett, täisterajahud
Pärmiga küpsetatud leib ja sai	Sepik, läbiröstitud leib või juuretisega küpsetatud leib
Makaronid ja valge riis	Täisterajahust makaronid, täisterariis, tatar jt täisteraviljad
Vorstitooted, ketšupid, maitsestatud jogurtid, jäätis, magusad kohupiimatooted	Puhas liha ja kala, keefir, hapukoor, maitsestamata või ise maitsestatud kohupiim
Alkohol, õlu, limonaadid, homogeniseeritud mahlad	Vesi, täismahlad
Seened, ka šampinjonid
Arahhiis ehk maapähkel	Kõik teised pähklid – sarapuupähkel, mandel, päevalilleseemned jne
Raskel juhul kartul, tsitruselised, banaan, viinamari, õun ja õunamahl, kuivatatud puuvili – paar nädalat

 

Apteegis on müügil ka pärmseene ravimeid. Nende puhul tuleb aga ettevaatlik olla, liiga suure hooga pärmseene hävitamine põhjustab suures koguses toksiinide liikuma hakkamist ning need satuvad rinnapiimaga ka imiku organismi. See kehtib ka raseduse puhul. Lokaalsed ravimid, salvid ja küünlad mõjuvad paikselt ja ei eemalda probleemi.

 

Abi saab spetsiaalsest Biolatte ensüümist, mille kohta leiab infot siit. Samuti Lapacho tee regulaarsest joomisest, seda saab osta näiteks Ökosahvrist.

 

Artikleid pärmseenest:

Räägime pärmseenest Beegi Sillat

Bakterid tervise hüvanguks

 

 

Imetamine, see on imelihtne!

… arvavad paljud. Või vähemalt need, kes pole imetamisega kokku puutunud. Kui sul on aga ühel ilusal päeval tita tissi otsas, siis vaatamata sellele, et me instinktiivselt ju teame, kuidas toimida, tekib siiski 100 ja üks küsimust.

Selles blogis nendest sajast ja ühest küsimusest räägitaksegi. Küsimuste autoriteks küsijad, kes siia oma küsimused jätavad ning vastajaks imetamisnõustaja Nele Tasane. Küsimused saab jätta paremal servas asuva rubriigi “Imetamisnõustamine” kommentaaridesse.

Loodetavasti saavad paljud pisikesed piimaimejad:-) ning nende emmed sellest blogist abi ja mõtteid. Emapiim, see on ju peaaegu et kogu elu alus!